I fall in love with my bestfriend's brother [eesti keeles][LÕPETATUD]

"Riven, palun ära jäta mind!"

Kuna me olime kahekesi kodus siis ma läksin ka enda tuppa. Ma istusin voodile rätsep istesse, nii tuli ka Riven istuma täpselt mu ette.

"Kuidas sulle eilne õhtu meeldis?" küsis poiss. "Täiega, ma jään seda igaveseks mäletama." vastasin naeratusega. "Kuidas sulle?" küsisin vastu. "Ikka räigelt." vastas ta ning suudles mind.

"Kordame millalgi." naeris poiss. "Davai, aga lähme suitsule." ütlesin. "Davai." sõnas ta.

Me läksime minu toa rõdule, ta võttis oma pakist ühe, ma oma pakist ühe. Ta pani kõigepealt minu suitsu põlema, seejärel enda oma. On alles viisakas poisu ja ta on ainult minu.

Ma tõmbasin esimese mahvi ära ja puhusin selle Rivenile näkku, ta tegi mulle sama ja veel mitu korda. Viimase mahvi puhusin ka talle näkku, aga pärast puhumist suudlesin teda. Need huuled on mu lemmikud. Ta ise on ka mu lemmik.

Me suudlesime veel üsna kaua, vahepeal pani Riven oma käe mu dressika alla ka. Ta on parim lihtsalt. Ma armastan teda nii väga, ma ei tea mis ma teeks kui teda mu elus enam poleks. Ilmsest sama mis enne ja seda ma enam ei taha, ma olen leidnud oma õnne.

Peale suitsetamist läksime kööki, et midagi näksida. Me sõime šokolaadiga kaetud maasikaid ja muid häid asju.

Pärast seda läksin ma dušši alla. Vaatasin endale kapist ühe suure dressika ja sahtlist alumise osa aluspesust ning läksin pessu, Riven jäi selleks ajaks mu voodisse pikutama.

Peale pesu kuivatasin end ära ja panin riided selga ning kuivatasin juukseid veel korra. Kui olin valma läksin oma tuppa tagasi ja hüppasin Riveni kõrvale voodisse.

"Ma armastan Sind mu päiksekiir!" lausus Riven ajal kui ma telekat tööle panin. "Aww mina armastan Sind kaa kallis!" sõnasin vastu teda suudlema minnes. See suudlus oli jällegi pikk ja kirglik.

"Aga mida me vaatame?" küsisin kui suudlus oli lõppenud. "Hmm ma ei tea 'Täht on sündinud' äkki" pakkus poiss välja. "Hea mõte" vastasin.

Peale seda filmi me vaatasime veel paljusi filme kuni päev õhtusse sai. Me vaatasime Videvikku, Titanicut kuigi seda räme palju nähtud juba, Annabellet jälle, Nunna ja õudukaid paar tükki veel.

Pärast nende vaatamist läksime kööki jälle, et midagi süüa. Ma tegin praemuna peekoni, talisibula ja tilliga. Need tulid ülimaitsvalt välja.

"Kuidas maitses?" küsisin poisilt kui olime taldrikud tühjaks söönud. "Imeliselt maitsvad, sa oskad nii hästi süüa teha." sõnas ta muiates. "Ma tänan!" tänasin teda.

Me kõndisime käsi-käes trepist üles kui ema uksest sisse astus ja siis ma jooksin teda kallistama. "Kuidas teie päev siis läks?" küsis ta kohe. "Ikka hästi." vastasin ta küsimusele ning läksin Riveni kõrvale tagasi, võtsin ta käest kinni ja kõndisime mööda treppi edasi.

Üles jõudes läksime loomulikult minu tuppa. Hüppasime voodisse, soovisime head ööd, suudlesime ning jäime magama.

*Hommik 2.Nov. Reede*

Ärkasin jälle äratuskella peale. Me oleme Riveniga juba peaaegu kaks kuud koos olnud. Selle sees me oleme üsnagi palju selle suhtega edasi läinud, aga samas mitte liiga kiiresti.

Koolis on ka üsna hästi läinud, Tom kolis ära see on jummala tore, ei pea seda lõusta nägema enam.

Läksin alla korrusele sööma, ma sõin šokolaadiga riisi koos piimaga. Pärast sööki liikusin kooli poole.

*Koolis*

Esimene tund oli bioloogia ja kontrolltöö, ma ei õppinud selleks, aga noh nelja venitab välja. Enne tööd me rääkisime olulisemad asjad üle ja õps andis tööd kätte. See nägi suht lebo välja.

*Peale tundi*

Ma otsisin kooli pealt Rivenit. Jõudsin siis teise korruse fuajeesse ja nägin teda Lisannaga rääkimas. Mul tulid pisarad silma ning kõndisin nende juurde, ma ei taha, et Lisanna Riveniga samamoodi teeb nagu Tomiga.

"Millest räägime siis?" küsisin Rivenilt. "Lisanna rääkis siin, et sina olevat eile mingi poisiga väljas käinud." vastas ta. "MINA?! Ta valetab ta ajas minu ja mu exi ka lahku, palun ära usu teda." vaidlesin vastu ning rääkisin tõtt.

"Vastab see tõele, Lisanna?" küsis ta kohe sellelt lipakalt ka. "Nomh ma lihtsalt suudlesin ta exiga, see et nad lahku läksid ei ole minu süü." mängis ta süütukest. "Lähme ära Riven." tirisin poissi käest ja lõin teise käega Lisannale lahtise käega vastu põske, ikka üpris tugevalt.

"Kas sa tegelt ka usud seda lipakat rohkem kui mind? Oma tüdruk-sõpra." küsisin poisilt ja jällegi nutuäärel. "Tegelikult, ei ma tean ta tausta." sõnas ta. "Miks sa temaga suhtled siis?" olin ma segaduses. "Ma tahan teada miks ta sind mõnitab, laimab ja kiusab. Noh ma olen selle enam-vähem teada saanud. Ta tahtis juba algusest peale Tomi endale saada ja siis said sina ja siis ta sai haigelt vihaseks ja üldse mingi draama." vastas ta.

"Oleks võinud kohe siis öelda, kes sellist lipakat ikka tahaks?" muigasin. "Ega jah, ta on päris paljudega voodis käinud." vastas ta. "Mina ainult sinuga." ütlesin talle rõõmsalt. "Seda on tore kuulda." sõnas poiss muiates.

Varsti helises aga tunnikell ning me läksime tundidesse, enne seda veel suudlesime.

*Pärast tunde*

Läksin garderoobi, panin väliriided selga ning liikusin kodu poole. Rivenil oli veel üks tund, aga ma ei viitsinud teda oodata.

Jõudsin siis lõpuks koju, tundsin, et kõht on tühi seega haarasin külmkapist smuuti ning liikusin oma tuppa. Seal jõin smuuti ära ja vahetasin kooliriided koduriiete vastu.

Hüppasin jällegi voodisse pikali. Mõne aja pärast nägin, et mina ja Riven olime rannas, jalutasime käsikäes rannaäärt mööda, kõik oli nagu unenäos kuid siis ilmus kuskilt välja mingi mees mustas, tal oli relv.

Mees sihtis mu poole ning ütles Rivenile:"Kui ma kohe milljoni ei saa, siis tema sureb." Selle peale me ehmusime ning Riven ütles siis:"Mul pole miljoni sulle kohe mitte kusagilt võtta ja kes sa oled üldse et meid ähvardama tuled?" "Sa tead küll mind, ei tule meelde?" küsis see võõras.

"Kes see on ja miks ta sind ähvardab?" küsisin Rivenilt kohe, mille peale ta ei vastanud. "Mark, sina?" küsis ta hoopis selle mustas mehe käest. Ei noh mind siis ignoreeritakse, okei. "Olen jah mina tead. Sul ei ole siis mulle miljoni anda?" küsis ta uue küsimuse. "Ei ole tõesti." vastas Riven.

Siis käis pauk ning see võõras mees jooksis ära. Riven hoidis kõhtu käega kinni ja kukkus liivale maha. Tal jooksis kõhust verd ning ma otsustasin kiirabi kutsuda.

"Kes see mees oli?" küsisin poisilt nutuse häälega ja pisarad jooksmas. "S-see oli Mark." vastas ta. "Seda ma sain aru, aga kes ta sulle on?" küsisin. "Ta on mu vanem vend, aga meie isad pole samad, ainult ema. Kui mina sündisin olid ema ja tema isa lahutamas ja ta oli mu peale kuri, sest mina sain nüüd ema tähelepanu, tema oli 4 aastane siis, Mark ja ta isa kolisid ära ning ema rääkis ka mulle sellest alles siis kui ma 10 ol-olin." rääkis ta kähiseva häälega nagu ta oleks suremas. "Riven, palun ära jäta mind!"
___________________________
Loodan, et meeldis! ❤️
Vabandan, et nii kaua pole kirjutanud ja aktiivne olnud, aga siin see osa lõpuks on. Tsipa kahtlane võib olla, aga elab üle eksole, vähemalt midagigi.