I fall in love with my bestfriend's brother [eesti keeles][LÕPETATUD]

9 kuud

Kui me kohale jõudsime, olid aknad kõik pimedad, õues oli ka juba suhteliselt pime. Riven tegi mulle jälle ukse lahti, et ma autost välja saaksin astuda.

Riven võttis mu jälle käevangu ja nii me sammusimegi maja poole. Tegin ukse lahti, kõik oli endiselt pime. No ju ma siis panin tule põlema ja juba kostus: "Üllatuus, palju õnne sünnipäevaks!" Ah jaa täna on mu seitsmeteistkümnes sünnipäev kuidas ma selle küll ära sain unustada.

Ma läksin sinna laua poole siis ning siis hakkasid kõik mulle kingitusi andma. Esimene oli õde, kallistasima, ta soovis õnne ning andis kingi üle. Järgmine oli ema, kallistasime, ta soovis õnne ja ütles, et ma olen imekena ja siis andis kingi üle.

Kui kõik olid mulle ja Mariale õnne ära soovinud ja mina ka Mariale kingi üle andnud, mis ma siin kohapeal välja mõtlesin vahepeal, siis ma ootasin Rivenit, ta läks kuskile õue. Varsti ta tuligi tuppa tagasi.

"Kallis, tule palun natuke siia poole." sõnas ta, ma läksingi, tema tuli ka minu poole.

"Kallis Laura, sa oled mulle tohutult kalliks saanud nende paari kuuga. Ma soovin sulle õnne, armastust ja üldse kõike kõige paremat. Aga mul on sulle ka üks küsimus, kas sa tuleksid mulle naiseks?" rääkis poiss põlvele laskudes. "Jaa jaa, ma tulen." ütlesin talle rõõmsalt.

Ning kui ta püsti oli tulnud pani ta mulle sõrmuse sõrme. See oli nii ilus. "Mul on sulle veel midagi." sõnas ta ning andis mulle koti. Seal sees oli palju asju, südame kujuline kommikarp, südame kaelakee üks pool, teine pool oli tal kaelas ja igast muid asju ka.

Peale seda me istusime lauda ning hakkasime sööma. Varsti oli aeg klaasi ka tõsta, ema ütles toosti, "Sünnipäeva laste ja kihlumise terviseks!" ja siis käis kõll.

Me päris täis ennast ei joonud, aga vinti küll. Peale söömist ja joomist läksime me kõik magama.

*Hommik**Pühapäev**20. Juuni.**2021*

Mu seitsmeteistkümnendast sünnipävast on nüüd rohkem kui 1 ja pool aastat möödas. Ma olen nüüd 18 täis ja kooli lõpetasin ka ilusti ära. 12 klassi ilusti kolmede, neljade ja viitega lõpetatud.

Me oleme Riveniga abielus ka nüüd, me abiellusime natu rohkem kui aasta tagasi, 14. Mai. Kõik on väga hästi läinud. Me elame oma majas nüüd, see on kahe korruseline.

"Kallis, ega sa ei tea kuhu ma oma lõhnaõli panin?" hüüdis Riven vannitoast. "Peegli juures riiuli peal ei ole?" küsisin kõndides vannitoa poole. "Oli küll, aitäh." sõnas ta.

Ma siis läksin alla pannkooke küpsetama. Mõne aja pärast tuli Riven ka alla. "Mmm, mis head lõhnad. Pannkooke teed jah?" küsis ta. "Jep." vastasin lühidalt.

Varsti võisimegi sööma hakata. Peale sööki läksin ma pesema. Pestud sain, siis panin aluspesu selga ja rätiku pähe. Seejärel läksin magamistuppa. Seal kuivatasin juuksed veel korra ning panin rätiku ukse peal olevasse nagisse kuivama.

Pärast seda hakkasin pluusi otsima, aga minu üllatuseks tuli Riven mulle seljataha ning hakkas mu kaela musitama ja sosistas sinna: "Sul pole pluusi vaja, ma oleks sul selle nii kui nii kohe seljast ära võtnud." Siis ta oli mu juba ümber keeranud ja sülle võtnud ning me suudlesime. Samal ajal ta kõndis voodini. Lõpetas suudluse ning pani mu voodile, ise tuli ka voodile.

Siis oli minu kord, ma võtsin tal püksid ja pluusi ära. Oi tal oli ikka väga kõva nagu ma nägin. Siis oli jälle tema kord. Ta suudles mind, mu kaela, mu rindu, mu kõhtu ja mul läks aina märjemaks. Ta võttis mult rinnakad ära ning suudles mu rindu veel, seejärel võttis ta mu püksikud ära ning suudles mu intiimpiirkonda ka ja tegi keelekat ka.

Siis oli jälle minu kord, ma suudlesin teda, ta kaela, ta rinda ja seejärel võtsin tema bokserid ära. Hakkasin talle teate küll mida tegema.

Siis oli see aeg kus ta mulle sisse läks, seekord me kondoomi ei kasutanud, sest me tahtsimegi last saada.

Kui me lõpetanud olime, läksin ma jälle pessu, sest ma olin nii mustaks saanud selle käigus. Tegelikult me läksime koos pesema. Peale pesu me kuivatasime endid ära ning ma panin aluspesu selga ning läksin võtsin kapist omale t-särgi.

Siis viskasin meie voodi päevateki pesumasinasse, sest see oli ka must. Pärast seda läksime alla midagi sööma. Mina sõin šokolaadiriisi piimaga ja Riven sama.

Peale sööki läksime tuttu ära.

*3 nädalat hiljem**11. Juuli*

Mul on ilge soolase isu koguaeg, ma aru ei saa miks. Ja täna läksin ma ka alla soolast hommikusööki sööma. Tahaks magusat ka tegelt, aga pole isu. Tegin siis endale kolm praemuna ja kolm peekoni viilu.

"Riveen! Kas sa tahad ka praemuna ja peekoni?" küsisin poisilt. "Jaa!" hüüdis ta vastu. Talle tegin ka sama palju. Seejärel hakkasime sööma. Ma jõudsin üsna kiiresti söödud, seega jõin vett sii kaua kui Riven veel sõi.

"Ma muretsen su pärast tegelikult, sa sööd viimasel ajal nii palju, on sul midagi valesti läinud kuskil? On sul depressiivsed mõtted?" oli Riven mures. "Ei, mul pole midagi valesti läinud ja ei, mul pole depressiivseid mõtteid. Ma olen tegelikult ise ka mures, mu päevad on juba 16 päeva hiljaks jäänud." laususin.

"Tead, mulle jäi eile teleka pulti otsides üks asi silma, ma kohe toon." sõnas ta. Ning siis ta läkski elutuppa ja varsti oli tagasi. "Rasedustest? Sa arvad, et ma olen rase?" küsisin. "Jap, vähemalt nii see paistab ja kõik viited on ka sellele." seletas ta.

Ma võtsin talt selle vastu ning läksin vetsu. Tegin selle asja ära ja siis läksin vetsust välja. Läksin Rivenit kallistama. Tema kaisus oli nii mõnus olla, nii turvaline.

Pärast 20 minutit läksime vaatama. Ja vastus üllatas meid, test oli positiivne. Me olime rõõmsad, ma ei tea miks, aga jamh. Mulle meeldivad beebid. Ja nüüd ma saan endale ka ühe, nii nunnu.

Ma kallistasin ja suudlesin Rivenit. Tundus, et tema oli ka rõõmus. Aga see tähendab, et 9 kuud kuival olekut. Elab siis vist üle.

Nii ma siis helistasingi oma günekoloogile ja rääkisin asjad ära ja ta pani juba tänaseks ultraheli aja kirja.

"Riven, mul on täna kell kolm ultraheli." ütlesin talle. "Me lähme koos siis sinna." vastas ta.
___________________
Loodan, et meeldis. See oli siis natuke lühem osa. Uut osa nii pea ilmset ei tule, sest mõtted said otsa praeguseks. Aga üks uudis on ka, ma ei tea kas see teile hea või halb, ilmselt halb, aga.... selle raamatu lõpp on lähedal, paar osa veel ja ilmselt siis on lõpp.
Võib olla tuleb millalgi sellele järg, aga ma ei oska seda praegu öelda. ❤️