Not

Not - 2 osa

Hottide kuttide "kamp" sammus meie poole. Hetkeks tundus mulle nagu oleks kõik aegluubis ja ma jõudsin peatuda nende kõikide nägudel ja tuua esile näojooned ja nii edasi.

Zayni tundsin kohe ära. Tema mustad juuksed, mille tukk oli püsti sätitud, paistis juba kaugelt. Tema põsesarnad olid tugevad ja tema tätoveeringud ning sixpack kumasid/paistis läbi valge t-särgi.

Minu poolt vaadates temast vasakul oli lokipahmakaga poiss, kes naeratas ja seetõttu olid tema põselohud näha. Nõrkus minu juures on ka põselohud, sest see on nii armas. Poisilolid nii heledad silmad, et ma ei suutnud nii kaugelt värvi määrata.

Zaynist vasakul oli blond poiss ning ta oli üsna lihaseline. Temas oli miski, mis tõmbas tähelepanu, aga ma ei teadnud täpselt, mis see oli.

Blondi poisi kõrval olid pruunide juustega poisid, keda pidasin algul kaksikuteks, aga vähehaaval hakkasin märkama erinevusi ja lõpuks olid nad tõiesti erinevad.

"Hei," naeratas Zayn laialt ja me saatsime talle naeratused vastu.

Kes ei oleks lummatud selliste poiste seltskonnas? Halloo, kosmos...

"Need on Harry," - ta viipas lokkis peaga poisile, kes mulle silma pilgutas - "Niall," - blond poiss -"Liam ja Louis. Nad pole kaksikud, seda ütlevad kõik, kes neid esimest korda näevad."

Tervitasime poisse segamini ja seejärel küsis Meg neilt: "Mis teid siia toob?"

"Tegelikult tahtsime me teid kutsuda peole, mis täna minu juures toimub," lausus Louis ja uuris silmadega Liat, kes ripsmed plaksutas.

See oli natukene ebameeldiv, aga ikkagi naljakas, kuidas minul ja Harryl - see vist oli tema nimi - tekkis selline silmside, et me ei suutnud silmi üksteiselt pöörata ja naeratasime totakalt üksteisele otsa. Ja ta pilgutas mulle veel silma.

"Millal me kohal peame olema?" küsis Keity.

Dani lisas omalt poolt: "Kus sa üldse elad, ilus kutt?"

Louis muigas ja ütles: "Zayn võib aadressi näiteks Darcyle saata ja pidu hakkabv muidu kell kümme. Olete oodatud."

"Olgu, siis on see otsustatud. Kõigile sobib, eks?" vaatas Meg meiel tüdrukutele kordamööda otsa.

Noogutasime kõik ja Meg naeratas, pöörates end poiste poole: "Me kõik tuleme."

"Väga hea," kõneles Liam esimest korda ja Dani silmad rändasin kohe poisile ning hetke pärast läksid tüdruku silmad suureks ning ma tundsin tema silmadest ära jällekohtumis rõõmu.

Ma küsin igaksjuhuks temalt hiljem seda ise. Siis ma saaksin vastuse ja küsimusigi peas vähem.

Viimasel ajal ma mõtlen nii palju üle, et ma lähen stressi. Olen koguaeg segaduses, ei saa paljudest asjadest aru.

"Muide..." alustas Harry rääkimist ja muigas minu suunas jälle. "Me vaatasime üle teie tunniplaani - ärge muretsege, me pole mingid per.vod - ja teil on järgmine tund vaba. Zayn tahtis tegelikult küsida kas sa Keity ei tahaks temaga ringi käia."

Zayn lõi teda ribidesse ja kõik purskasid naerma peale tema j keity, kes mõlemad punastasid.

"Me võime Keity vabalt üle anda," nõustusin ja Keity saatis mulle naerusuise pilgu.

Nad rääkisid midagi omavahel ning seejärel eemaldusin meist.

"Teeme siit minekut, me ajame raamatukogu töötajad närvi juba," muigas Dani, rääkides vaiksel häälel.

Tõusime ja hakkasime raamaturiiulite vahel sõõluma, et välja saada. Äkitselt libisisesin, haarasin ühest esimestest ettejuhtuvatest riiulitest, kuid kukkusin ikkagi selili, tõmmates riiuli raamatutega kaasa.

Õnneks oli olnud Harry minu selja taga ja pai käed mu pea alla enne kui see vastu maad oleks prantsatanud.

"Aitäh," pomisesin ja hakkasin raamatuid maast üles korjama.

Teised olid ees juba minema läinud ja ma arvan, et nad jätsid meid meelega siia kahekesi. Oh ei, veel piinlike hetki!

"Pole tänu väärt," naeratas Harry.

Harry lükkas raamatud ja riiulilaua kapi alla, haaras mu käest ja me põhimotteliselt jooksime sealt minema.

Kui olime koridori jõudnud hingeldasime ja naersime. Lihtsalt loomulikult ja polnud sugug piinlik nagu olin oodanud.

"Soovid sa kuskile minna? Või tähendab... Oli sul midagi plaanis?" küsis Harry.

"Ei, aga me võiksime välja minna," vastasin ja ta noogutas.