Not

Not - 24 osa

Istusime pargipingil ja sõime mingeid magusaid säästujäätiseid, naerdes üle terve pargi.

Vanamutt vastas pingil koguaeg mölises meiega ja käskis meil vait olla, ise toitis tuvisid enda ümber.

"Teate, et tuvid kannavad haigusi," ütles Zac kõvasti ja siis mulle: "Tal endale on mölisemis-nakkus peale hakand." Naersin.

"Kuule, noormees, ma kuulsin seda väga hästi! Kas te kurat saate siit minema?" kargas mutike püsti ja vehkis oma kepiga siia-sinna.

Zac haaras mu käsivarrest, ehmatades mind, niiet ma oma jäätise maha pillasin.

Eemale joostes pragasin poisiga: "What about my ice-cream?"

"Võta minu oma," lükkas ta oma jätsi mulle irvitades nina alla.

"Rõve, sa oled seda lakkunud!" hüüatasin ja lükkasin ta eemale.

Zac naeris ja ütles: "Oleta, et mina olen Romeo ja sina oled Julia." Pööritasin silmi. "Romeo annab sulle oma jäätise. Kas sa sööksid selle ära?"

"Ei," vastasin. "Mis seal vahet on?"

"Noh, Romeo ja Julia suudlevad ju ning panevad tatti, niiet Romeo sülg on nagunii juba Julia suust läbi käinud. Mis seal vahet on, kui ta poisi jäätise võtab?"

Vaatasin Zaci üllatunult. "Väga-väga-väga-" alustasin.

"Lahe."

"Rõve!"

Kõndisime küljed vastas mööda jõge Thames´i ning nautisime peaaegu loojuvat päikest.

Me olime terve päeva mööda linna ringi jännanud, tegelikult päris väsinud. Käisime erinevates õudusmajades ja sellistes kohtades. Isegi London Eye peal, kuigi olime seal kümneid kordi varem käinud.

Läksime võtsime nurgapoest endale jääjoogid ning istusime jõe äärde, peaaegu veepiirile.

"Kas sul oli täna lõbus?" küsisin sõõmu võttes.

Zac noogutas. "Väga, aga sina olid üks nendest, kes ka selle lõbusaks tegi."

"Ma tean, eksole," laususin egotsedes ja ajasin poisi turtsatama.

Võtsin kingad jalast ja panin need vette, mis oli juba päris soe. Zac tegi sama, kuid paari sekundi pärast hakkas mind pritsima.

"Oled sa arulage?" küsisin ja lõin ühe plärtsaka talle sülle nagu oleks ta püksi lasknud.

"Tänud, vaata mind nüüd," osutas ta endale, samal ajal kui ma kõveraks end naersin. "Ebaaus," lisas ta.

"Muide, vabanda, et sind kohvikust välja tarisin. Sa ju ikkagi töötad seal ja täna on tööpäev... Oh god, mul tuli alles nüüd meelde! Sorri, Zac."

"Pea meeles, et mu paps on koha juhataja. Ta ei saa pahaseks, kui ma ühe päeva vabaks võtan, Darc."

"P-palun ära kutsu mind nii," hammustasin huulde.

"Olgu, vabandust," lausus poiss.

"Sina pole milleski süüdi, lihtsalt vanemad mälestused."

Just sellel hetkel hakkas Ed Sheeran laulma. Fakk, minu telefon.

Saatsin Zacile vabandava pilgu.

"Jap?" võtsin kohe vastu, kuuldes vastu Harry häält.

"Khrm... Darcy?" ta hääl oli miskipärast uimane. "Kus sa oled praegu? Mitte et ma jälitaks sind..."

"Ma olen-" peatusin "sõbraga väljas. Mis siis?"

"Kas sa sellepärast ei tulnudki Nialliga ballile, et tolle sõbraga olla?" küsis ta.