Külm süda

#25

Ronisin aeglaselt voodist välja. Päikesekiired paistsid mulle täpselt silma.

Panin endale selga lühikesed teksad ja helesinise pluusi ning sättisin oma juuksed hobusesabasse. Tegin endale ka õrna meigi, sest mul oli plaanis välja minna.

Läksin trepist alla ja suundusin kööki. Tegin endale võileibu ja kohvi.

Kui kohv joodud ja võileivad söödud sain võtsin pükste taskust telefoni. Kavatsesin Kristelile helistada, ta ju ei teadnudki veel, et ma kodus olen.

„Tsau!" ütlesin rõõmsalt telefoni.

„Tsau Monica!" kostus vastu.

„Kas sul on täna vaba?" küsisin rõõmsalt.

„Jaa. Ma lähen kella neljaks alles tööle," rääkis tüdruk kiiresti.

„Ma jõudsin eile koju ja nüüd mõtlesin, et kas sa välja ei viitsi. Näiteks randa ja poodidesse?" uurisin.

„Muidugi, ma pole sind nii ammu näinud ju. Aa ja palju õnne sulle!" hõiskas ta rõõmsalt.

„Aitäh! Aga ma tulen siis kaheteistkümneks su juurde," jutustasin ja vaatasin kella, mis näitas 11:27.

„Mhmh. Näeme siis!" lausus ta ja lõpetas kõne. Surusin telefoni endale taskusse ja jooksin enda tuppa.

Võtsin kapist ühe natuke suurema koti ja panin sinna sisse päevituskreemi, rätiku ja rahakoti. Siis vahetasin riided ära. Panin selga bikiinid ja beeži kleidi. Jalga toppisin helesinised baleriinad ja olingi valmis.

Võtsin koti ja läksin alla. Kõndisin välisuksest välja ja suundusin Kristeli kodu poole.

Umbes kahekümne minuti pärast jõudsin kohale ja lasin uksekella. Kuulsin samme ja siis avati uks. Tüdruk kallistas mind tugevasti ja lausus: „Nii hea sind näha Monica."

„Mul sind ka," sõnasin ja lasin Kristelist lahti. Kõndisime tüdrukuga tänavale ja siis hakkas ta seletama: „Ma pakun välja, et võiks kõigepealt randa minna, siis poodidesse ja kuhugi sööma. Mis sa arvad?"

„Mulle sobib kõik," vastasin naerdes ja me kõndisime ranna poole.

Kohale jõudes valisime endale mõnusa koha ja laotasime rätikud liivale.

„Räägi kuidas sul läinud on siis? Ma pole sind mingi pool aastat näinud ju," uuris tüdruk uudishimulikult ja pani päikeseprillid ette.

„Hästi. Sul?"

„Normaalselt, leidsin uue töö endale," seletas naine ja naeratas.

„Räägi?" ütlesin ootavalt.

„Hotellis administraatorina. Hea palk on ja saab palju suhelda," vastas ta ja hakkas endale päikesekreemi peale määrima.

„Tore siis," laususin ja tegin sama mida temagi. Viskasime ennast pikali.

„Oled endale kedagi leidnud?" küsis tüdruk hoolivalt, ta teadis, et ma ei suhtle eriti meestega.

„Ei," sõnasin ükskõikselt. „Aga sa ikka Gerdiga koos, onju?"

„Mhmh ja meil on väike uudis ka," rääkis Kristel kavalalt ja naeratas.

„Nii?" ütlesin ootavalt.

„Me saame vanemateks," kilkas tüdruk rõõmsalt.

„Oli ka aeg. Palju õnne!" kallistasin tüdrukut. „Välja küll ei paista."

„Mul alles teine kuu," ütles ta naerdes.

„Aa... Mul nii hea meel teie üle," sõnasin naerdes.