Külm süda

#3

Oligi lõpuks reede ehk viimane päev kümnendas klassis.

Panin endale selga helesinise suvekleidi ja läksin alla. Ema ja isa olid juba tööle läinud.

Panin kaussi müslit ja valasin peale jogurtit. Sõin oma toidu kiiresti ära ja liikusin välisukse poole. Võtsin kaasa ka väikese koti kus sees oli mu telefon ja rahakott - võibolla läheb vaja.

Jõudsin suhteliselt kiiresti kooli ja jalutasin meie klassini. Enamus olid juba kohal, kuid Danieli veel ei olnud.

Istusin oma kohale ja hakkasin kõrvalpingis istuvate Kirsteli ja Liisuga rääkima.

Minutid möödusid ja Daniel tuli klassi. Naeratasin talle ja poiss kõndis minu juurde. Ma kallistasin teda ja me jäime vaikides tundi ootama.

Viimasel nädalal tundsin end natuke üksikult. Daniel tundus mulle nagu võõras. Ta ei tahtnud minuga eriti koos olla, vaid veetis aega oma sõpradega. Või noh nii ta mulle vähemalt väitis.

Enne tunnikella helisemist tulid klassi veel ka Helena ja Laura. Nad olid meie klassi nii öelda kõige populaarsemad. Laura oli isegi natuke mõistlikum, aga Helena oli täielik tibi. Nad istusid kiiresti oma kohale ja hakkasid enda ümber istuvate inimestega rääkima.

Lõpuks käiski kell ja õpetaja tuli klassi.

Ta jagas laiali tunnistused. Minu omal olid kõik neljad ja viied, aga Daniel sai ka mõned kolmed. Ta rääkis veel, et peale seda tundi peame me minema aktusele, kus jagatakse igasuguseid tunnustusi ja muud sellist. Natuke rääkis ta ka, mis meid järgmisel aastal ees ootab, kuid see vist kedagi ei huvitanud.

Lõpuks lõppes see tund ja me suundusime aulasse. Istusime Kristeli ja Liisuga vabadele kohtadele. Daniel läks, aga oma sõprade juurde.

Aktus möödus päris kiiresti. Ma sain ka kaks tunnustust hea õppimise eest ja Geograafia olümpiaadil osalemise eest.

Aktus kestis umbes kaks tundi ja kui see lõppes suundusin välisukse poole. Daniel oli mulle sõnumi saatnud, et ta läks juba enne aktuse lõppu koju. Ta oleks võinud minuga vähemalt hüvasti jätta, aga ei.

Otsustasin, et lähen ise ta juurde. Ma pidin ju uurima miks ta minuga enam eriti koos olla ei taha.

Läksin koolimajast välja ja jalutasin kõige otsemat teed pidi poisi kodu poole.

Umbes kahekümne minuti pärast olin tema maja ees ja tahtsin juba uksekella vajutada, kui kuulsin maja taga asuvast aiast rääkimist ja naermist. Suundusin aia poole, kui poolel teel märkasin Danieli ja mingit tüdrukut. Kui tüdruk oma pead natuke keeras sain aru, et ta oli Helena. Mida tema siin teeb? Ma jäin maja nurga taha seisma ja jälgisin neid. Järsku suudles tüdruk poissi ja Danieli näost oli näha, et ta nautis seda.

Vägisi tekkisid mu silmadesse pisarad ja ma ei suutnud otsustada, kas ma lähen praegu nende juurde või kõnnin oma koju. Otsustasin teise variandi kasuks ja keerasin end juba ümber, kui kuulsin Helenat küsimas: "Kas sa läksid sellest koledast Monicast juba lahku?"

"Ma kavatsen seda teha," lausus Daniel ja hakkas naerma.

"Aga tee seda kähku, sest ma ei viitsi eriti kaua oodata," ütles nüüd tüdruk.

Kiirendasin oma sammu ja kõndisin väravast välja. Minus oli nii viha, kui ka kurbust.

Jooksin kiiresti koju ja läksin oma voodisse. Surusin oma pea vastu patja ja lihtsalt nutsin. Kas ma ei olnud siis piisavalt hea, et Daniel pidi endale uue tüdruku otsima ja veel sellise ülbiku? Ma tõesti ei teadnud, mida ma valesti teinud olin.

Vedelesin umbes tund aega voodis, kui kuulsin uksekella. Haarasin kapilt salvrätiku ja üritasin oma punetavat nägu natukegi korda teha.

Jooksin kiiresti trepist alla ja avasin ukse. Seal seisis Daniel.

"Tsau!" ütles poiss ja tahtis mind kallistada, kuid ma tõmbusin eemale.

"Mida sa tahad?" küsisin vihaselt.

"Ma tulin niisama külla, aga mis sul juhtus," uuris poiss ja silmitses mu punetavaid silmaaluseid.

"Tead juhtus see, et poiss keda ma armastasin suudles teist tüdrukut," karjusin talle näkku.

"Monica, las ma seletan," ütles ta ehmunult.

"Mis siin seletada on? Ma nägin kuidas sa Helenat suudlesid," laususin, lükkasin ukse kinni ja kõndisin elutuppa. Istusin diivanile ja kuulsin kuidas poiss ikkagi majja tuli.

"Kas sa ei saanud aru, et sa pead lahkuma?" küsisin poisilt, kui ta elutuppa jõudis.

"Luba ma räägin," ütles Daniel ja istus mu kõrvale.

"Tee kiiresti," laususin ja pühkisin pisaraid, mis silmade alla olid tekkinud.

"No vaata ma käisin eelmisel nädalal sellel peol ning seal mina ja Helena me..." ta lõpetas oma lause.

"Te magasite?" pakkusin.

"Jah, aga ma olin joonud ja arvasin, et see ei tähenda midagi."

"Aga miks te täna siis suudlesite?"

"Esmaspäeval, kui ma kooli läksin sain aru, et ma olin Helenasse armunud. Noh ja nii see siis läks. Palun anna mulle andeks Monica."

"Mille eest?"

"Selle eest, et ma sind petsin."

"Arvad, et mind huvitab?"

"Jah, vist küll."

"Aga tegelikult ei huvita. Ma oleks sinust nii kui nii lahku läinud."

"Aga ma arvasin, et sa armastad mind."

"Mina ka arvasin seda, seni kuni sind ja Helenat koos nägin."

"Aga ma armastan sind ka juu."

"Mind ei huvita ja kao minema siit."

"Okei, võibolla ongi nii parem."

"Mine ja ära tagasi tule!"

Poiss tõusis diivanilt püsti ja suundus välisukse poole. Mõne hetke pärast kuulsin, kuidas uks pauguga kinni lendas.

Miks ta minu peale solvus? Mina oleks pidanud tema peale vihane olema.

Üritasin rohkem mitte pisaraid valada, kuigi ma ikkagi hoolisin Danielist ja ma olin temaga koos olnud peaaegu aasta.

Suundusin enda toa poole. Käisin pesemas ja panin endale selga teksad ja valge t-särgi. Panin juuksed hobusesabasse ja läksin tagasi elutuppa. Panin teleka käima ja vaatasin suvalisi sarju.

Umbes nelja ajal otsustasin midagi süüa teha. Koorisin kartuleid ja keetsin need ära. Kõrvale tegin salatit ja hapukoorekastet.

Kui toidu valmis sain panin ka nõud lauale. Kui sellega lõpetasin kuulsingi, kuidas uks avanes. Jooksin esikusse.

"Tsau!" ütlesin ja kallistasin isa.

"Tsau! Mis siin nii hästi lõhnab?" küsis isa ja suundus köögi poole. "Ma tegin süüa," laususin ja järgnesin isale.

Istusime lauda ja tõstsime omale toitu. Järsku alustas isa juttu: "Tead Monica, ma nägin Danieli enne mingi teise tüdrukuga,"

"Vahet ei ole, me läksime lahku," laususin.

"Okei, aga miks?" uuris isa edasi.

"Ta pettis mind ja ma ei taha sellest rääkida," ütlesin ja lootsin, et ta selle kohta enam ei küsi.

Varsti lõpetasime söömise ja ma pesin meie nõud ära. Isa ütles, et ema tuleb alles kaheksa ajal. Ise läks ta puhkama. Ta töötab ühes väikefirmas direktorina ja sellepärast peab ta vahepeal reisima ning töölt tulles on ta alati väsinud.

Vaatasin veel natuke telekat ja läksin enda tuppa. Istusin arvutis. Vahepeal kuulsin ka kui ema koju jõudis. Ta läks ka päris kiiresti magama.

Umbes kümne ajal panin arvuti ära, aga mul ei olnud und. Mõtlesin Danielile. Ta oli mind petnud, aga ma ei saanud teda ikkagi oma mõtetest välja. Tahtsin teda nii väga siia, et ta mind hoiaks ja kaisutaks. Ma igatsesin seda tunnet, mida ma tema vastu tundnud olin, kui me koos olime.

Peale poolt tundi voodis olemist ei olnud mul ikka veel und tulnud ja ma otsustasin välja jalutama minna. Oli ju ikkagi suve algus ja väljas polnud eriti pime.