9 𝘈𝘱𝘳𝘪𝘭 2017
𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘥𝘶𝘥𝘶𝘬 𝘥𝘪 𝘢𝘵𝘢𝘴 𝘳𝘶𝘮𝘱𝘶𝘵 𝘥𝘪 𝘴𝘦𝘣𝘦𝘭𝘢𝘩 𝘱𝘰𝘬𝘰𝘬 𝘥𝘢𝘯 𝘣𝘦𝘳𝘵𝘦𝘯𝘵𝘢𝘯𝘨𝘢𝘯 𝘱𝘢𝘥𝘢𝘯𝘨 𝘴𝘦𝘬𝘰𝘭𝘢𝘩.
𝘞𝘢𝘬𝘵𝘶 𝘳𝘦𝘩𝘢𝘵𝘯𝘺𝘢 𝘵𝘪𝘥𝘢𝘬 𝘴𝘦𝘱𝘦𝘳𝘵𝘪 𝘥𝘶𝘭𝘶.
𝘑𝘪𝘬𝘢 𝘥𝘶𝘭𝘶 𝘥𝘪𝘢 𝘣𝘦𝘳𝘴𝘢𝘮𝘢-𝘴𝘢𝘮𝘢 𝘳𝘢𝘬𝘢𝘯𝘯𝘺𝘢.
𝘒𝘪𝘯𝘪 𝘥𝘪𝘢 𝘴𝘦𝘰𝘳𝘢𝘯𝘨.
𝘚𝘶𝘯𝘺𝘪.
𝘈𝘯𝘨𝘪𝘯 𝘮𝘦𝘮𝘣𝘦𝘭𝘢𝘪 𝘸𝘢𝘫𝘢𝘩 𝘔𝘢𝘺𝘢.
𝘉𝘦𝘭𝘢𝘬𝘢𝘯𝘨 𝘵𝘶𝘥𝘶𝘯𝘨 𝘴𝘦𝘬𝘰𝘭𝘢𝘩 𝘱𝘶𝘵𝘪𝘩𝘯𝘨𝘢 𝘣𝘦𝘳𝘢𝘭𝘶𝘯 𝘥𝘪𝘴𝘦𝘣𝘢𝘣𝘬𝘢𝘯 𝘵𝘪𝘶𝘱𝘢𝘯 𝘢𝘯𝘨𝘪𝘯.
𝘙𝘰𝘵𝘪 𝘥𝘪 𝘵𝘢𝘯𝘨𝘢𝘯 𝘥𝘪 𝘨𝘪𝘨𝘪𝘵.
𝘛𝘪𝘣𝘢-𝘵𝘪𝘣𝘢 𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘵𝘦𝘳𝘢𝘴𝘢 𝘴𝘦𝘱𝘦𝘳𝘵𝘪 𝘢𝘥𝘢 𝘣𝘦𝘯𝘥𝘢 𝘬𝘦𝘳𝘢𝘴 𝘮𝘦𝘭𝘢𝘯𝘨𝘨𝘢𝘳 𝘴𝘪𝘴𝘪𝘯𝘺𝘢. 𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘮𝘦𝘯𝘰𝘭𝘦𝘩.
"bola? "
𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘮𝘦𝘯𝘨𝘢𝘯𝘨𝘬𝘢𝘵 𝘸𝘢𝘫𝘢𝘩 𝘮𝘦𝘮𝘢𝘯𝘥𝘢𝘯𝘨 𝘴𝘪 𝘦𝘮𝘱𝘶𝘯𝘺𝘢 𝘣𝘰𝘭𝘢.
"Maya? "
"Syaqir? "
𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘮𝘦𝘯𝘨𝘩𝘶𝘭𝘶𝘳𝘬𝘢𝘯 𝘣𝘰𝘭𝘢 𝘴𝘦𝘱𝘢𝘬 𝘱𝘢𝘥𝘢 𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳.
"kenapa kau duduk sorang-sorang dekat sini? " 𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳 𝘮𝘦𝘯𝘺𝘰𝘢𝘭 𝘱𝘦𝘭𝘪𝘬.
"Rehat " 𝘶𝘫𝘢𝘳 𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘴𝘦𝘱𝘢𝘵𝘢𝘩 𝘭𝘢𝘭𝘶 𝘮𝘦𝘮𝘣𝘶𝘢𝘯𝘨 𝘱𝘢𝘯𝘥𝘢𝘯𝘨𝘢𝘯 𝘱𝘢𝘥𝘢 𝘱𝘢𝘥𝘢𝘯𝘨.
𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳 𝘵𝘢𝘯𝘱𝘢 𝘢𝘮𝘢𝘳𝘢𝘯 𝘥𝘶𝘥𝘶𝘬 𝘥𝘪 𝘴𝘦𝘣𝘦𝘭𝘢𝘩 𝘯𝘺𝘢 𝘵𝘪𝘥𝘢𝘬 𝘫𝘢𝘶𝘩 1 𝘮𝘦𝘵𝘦𝘳.
"Kau tak rehat dengan kawan-kawan kau ke? Asal rehat sorang? "
𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘵𝘦𝘳𝘴𝘦𝘯𝘵𝘢𝘬 𝘥𝘦𝘯𝘨𝘢𝘯 𝘴𝘰𝘢𝘭𝘢𝘯 𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳. 𝘚𝘰𝘢𝘭𝘢𝘯 𝘪𝘵𝘶 𝘵𝘪𝘥𝘢𝘬 𝘥𝘪𝘢 𝘫𝘢𝘸𝘢𝘣 𝘴𝘦𝘣𝘢𝘭𝘪𝘬𝘯𝘺𝘢 𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘩𝘢𝘯𝘺𝘢 𝘮𝘦𝘯𝘶𝘯𝘥𝘶𝘬.
"kenapa kau duduk sini? Kau tak rehat dengan kawan kau ke? "
"ouh haah la. Kejap eh " 𝘳𝘦𝘮𝘢𝘫𝘢 𝘭𝘦𝘭𝘢𝘬𝘪 𝘪𝘵𝘶 𝘣𝘢𝘯𝘨𝘶𝘯. 𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘩𝘢𝘯𝘺𝘢 𝘮𝘦𝘮𝘢𝘯𝘥𝘢𝘯𝘨 𝘬𝘰𝘴𝘰𝘯𝘨 𝘬𝘦 𝘢𝘳𝘢𝘩 𝘯𝘺𝘢.
"Khairul! "
𝘉𝘰𝘭𝘢 𝘴𝘦𝘱𝘢𝘬 𝘥𝘪𝘵𝘢𝘯𝘨𝘢𝘯𝘯𝘺𝘢 𝘥𝘪 𝘣𝘢𝘭𝘪𝘯𝘨 𝘬𝘦 𝘢𝘳𝘢𝘩 𝘒𝘩𝘢𝘪𝘳𝘶𝘭 𝘭𝘢𝘭𝘶 𝘣𝘰𝘭𝘢 𝘣𝘦𝘳𝘵𝘶𝘬𝘢𝘳 𝘵𝘢𝘯𝘨𝘢𝘯.
"kau rehat la dulu, aku ada hal sikit! "
"okay bro! Jangan masuk kelas lambat, nanti aku rindu!"
"geli bodoh "
𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘨𝘦𝘭𝘪 𝘩𝘢𝘵𝘪.
𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳 𝘮𝘦𝘯𝘰𝘭𝘦𝘩 𝘢𝘱𝘢𝘣𝘪𝘭𝘢 𝘵𝘦𝘳𝘥𝘦𝘯𝘨𝘢𝘳 𝘬𝘦𝘵𝘢𝘸𝘢 𝘬𝘦𝘤𝘪𝘭 𝘥𝘢𝘳𝘪 𝘔𝘢𝘺𝘢. 𝘓𝘢𝘯𝘵𝘢𝘴 𝘥𝘪𝘢 𝘥𝘶𝘥𝘶𝘬 𝘥𝘪 𝘵𝘦𝘮𝘱𝘢𝘵 𝘴𝘦𝘣𝘦𝘯𝘵𝘢𝘳 𝘵𝘢𝘥𝘪.
𝘒𝘦𝘭𝘪𝘩𝘢𝘵𝘢𝘯 𝘱𝘦𝘭𝘢𝘫𝘢𝘳-𝘱𝘦𝘭𝘢𝘫𝘢𝘳 𝘵𝘪𝘯𝘨𝘬𝘢𝘵𝘢𝘯 𝘭𝘢𝘪𝘯 𝘴𝘦𝘥𝘢𝘯𝘨 𝘣𝘦𝘳𝘴𝘶𝘬𝘢𝘯 𝘥𝘪 𝘱𝘢𝘥𝘢𝘯𝘨 𝘭𝘶𝘢𝘴 𝘪𝘵𝘶.
"Aku rasa ni first time aku cakap dengan kau lah Maya. Orang kata kau ni dulu bukan spesies tikus yang senyap 24 jam. Kenapa aku rasa kau ni silent sangat ? " 𝘴𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳 𝘮𝘦𝘯𝘺𝘰𝘢𝘭 𝘱𝘢𝘯𝘫𝘢𝘯𝘨 𝘭𝘦𝘣𝘢𝘳.
𝘒𝘢𝘭𝘢𝘶 𝘥𝘪 𝘪𝘬𝘶𝘵 𝘬𝘢𝘯 𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳 𝘣𝘢𝘳𝘶 𝘴𝘢𝘩𝘢𝘫𝘢 𝘮𝘢𝘴𝘶𝘬 𝘥𝘪 𝘴𝘦𝘬𝘰𝘭𝘢𝘩 𝘯𝘪 𝘵𝘢𝘩𝘶𝘯 𝘭𝘦𝘱𝘢𝘴.
𝘞𝘢𝘭𝘢𝘶𝘱𝘶𝘯 𝘥𝘪𝘨𝘦𝘭𝘢𝘳 𝘣𝘶𝘥𝘢𝘬 𝘣𝘢𝘳𝘶, 𝘳𝘦𝘮𝘢𝘫𝘢 𝘭𝘦𝘭𝘢𝘬𝘪 𝘪𝘯𝘪 𝘮𝘶𝘥𝘢𝘩 𝘣𝘦𝘳𝘨𝘢𝘶𝘭 𝘯𝘢𝘮𝘶𝘯 𝘮𝘢𝘴𝘪𝘩 𝘮𝘦𝘯𝘫𝘢𝘨𝘢 𝘣𝘢𝘵𝘢𝘴.
"hm.. entahla " 𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘮𝘢𝘴𝘪𝘩 𝘳𝘢𝘭𝘪𝘵 𝘮𝘦𝘮𝘢𝘯𝘥𝘢𝘯𝘨 𝘬𝘦 𝘩𝘢𝘥𝘢𝘱𝘢𝘯.
"Aku cakap panjang lebar kau balas sepatah dua je? " 𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳 𝘮𝘦𝘮𝘣𝘶𝘢𝘵 𝘮𝘶𝘬𝘢 𝘵𝘪𝘥𝘢𝘬 𝘱𝘶𝘢𝘴 𝘩𝘢𝘵𝘪.
"sorry. Aku jarang cakap dengan orang yang aku baru kenal "
"ouh. Jom la kenal balik "
𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘮𝘦𝘯𝘰𝘭𝘦𝘩 𝘭𝘢𝘭𝘶 𝘵𝘦𝘳𝘴𝘦𝘯𝘺𝘶𝘮.
"Syaqir "
"hm? "
"Aku yakin kau dah tahu pasal ayah tiri aku kan. Kenapa cuba rapat dengan aku sedangkan yang lain cuba jauh dari aku? "
𝘚𝘺𝘢𝘲𝘪𝘳 𝘮𝘦𝘯𝘨𝘦𝘭𝘶𝘩 𝘭𝘢𝘭𝘶 𝘴𝘦𝘯𝘺𝘶𝘮𝘢𝘯 𝘯𝘪𝘱𝘪𝘴 𝘵𝘦𝘳𝘣𝘪𝘵 𝘱𝘢𝘥𝘢 𝘣𝘪𝘣𝘪𝘳 𝘪𝘵𝘶.
"Maya.. "
"Aku pun yakin yang kau tengah sedih dan dalam kesusahan. Kenapa kita kena menjauh dengan orang yang tengah susah sedangkan kita boleh tolong? "
𝘔𝘢𝘺𝘢 𝘵𝘦𝘳𝘥𝘪𝘢𝘮 𝘴𝘦𝘬𝘦𝘵𝘪𝘬𝘢.
𝘒𝘪𝘯𝘪 𝘥𝘪𝘢 𝘴𝘦𝘥𝘢𝘳.
𝘉𝘶𝘬𝘢𝘯 𝘴𝘦𝘮𝘶𝘢 𝘰𝘳𝘢𝘯𝘨 𝘵𝘪𝘥𝘢𝘬 𝘱𝘦𝘥𝘶𝘭𝘪 𝘬𝘦𝘴𝘶𝘴𝘢𝘩𝘢𝘯 𝘥𝘢𝘯 𝘬𝘦𝘴𝘦𝘥𝘪𝘩𝘢𝘯 𝘺𝘢𝘯𝘨 𝘥𝘪𝘢 𝘢𝘭𝘢𝘮𝘪.
𝘔𝘢𝘴𝘪𝘩 𝘢𝘥𝘢 𝘺𝘢𝘯𝘨 𝘱𝘦𝘥𝘶𝘭𝘪.
![](https://img.wattpad.com/cover/282825085-288-k349165.jpg)
YOU ARE READING
Amaya
Short StoryMereka bilang, "Syukurilah saja" Padahal rela tak semudah kata. Maya; Matahari yang tidak di hargai. Cover by me. In editing ⚠️ Bukan kisah cinta.