365 päeva

(24) - Teisipäev

Vaatan seinal olevat kella, mis näitab 4:35. Ma pole minutitki maganud, sest ootan enda juurde tagasi Jordanit. Peale seda, kui ta mind suudles, lükkasin ta eemale. Ta pettus minus loomulikult ning lahkus vihasena.

Helistaksin talle, kuid ta jättis telefoni siia koos autovõtmetega.

Võtan julguse kokku ning helistan Flole. Nii kunagi kutsusin oma parimat sõbrannat Florat. Äkki on ta üleval või väljas kusagil.

"Daisy?" kõlab teiselpool toru. "Hei, um egas sa Jordanist midagi ei tea?" küsin piinlikust tundes. Flo:"Ta hetk tagasi lahkus meie seltskonnast. Ütles, et läheb koju." "Okei, aitäh sulle," tänan teda. "Kas midagi on juhtunud? Jordan oli nii purjus ja aines ning soperdas midagi, et kõik on jälle kellegagi sitasti," tunneb Flo huvi. Vastan:"Minu ja tema vahel on kõik sitasti. Tänu sellele, et ta sinuga magas." Flo:"Mul on sellepärast siiralt kahju. Ma ei teadnud ju, et teie vahel midagi on ja ei osanud kuidagi vastu hakata ega eemale hoida, kui asi sinnamaani viis, et me lõpuks seksisime." "Juhtus, mis juhtus. Aga jälje see jättis. Ma proovin ühele teisele sõbrale helistada nüüd. Aitäh," lõpetan kõne.

Olen valimas Louise numbrit, kui uksele õrn koputus kõlab. Jooksen ust avama ning leian sealt Jordani.

"Kus kuradi kohas sa olid värdjas?!" karjun nuttes teda lüües vastu rinda.

"Daisy, ma tegin aineid," lausub ta pettunult. "Ma tean," luristan. "Flora ütles mulle," lisan juurde.

"Ma armastan sind Daisy," vaatab ta mulle sügavalt silma. Nutan:"Kui sa mind armastaksid ei teeks sa mulle nii."

Meie vahel on vaikus. Ebamugav vaikus. Ma kardan talle samaga vastata, kuigi see on tõsi. Ka mina armastan teda. Ja väga.

Vastust andmata suudlen teda. Kibe alkoholimaitse ei sega mind üldse.

"Daisy," on Jordan natukene segaduses. Ma ei vasta midagi vaid suudlen teda edasi.

"Daisy," lükkab ta mind endast eemale. "Mida?" ohkan, tundes süüd. Jordan ei vasta midagi. Mulle pigeb tundub nagu ootaks ta vastust sellelel, et armastab mind. Mingi osas minus takistab mind seda ütlemast. Võib-olla see, et ma olen nii palju juba kannatanud ja haiget saanud.

Endalegi aru andmata põlvitan Jordani ette maha ning asun avama püksivööd ja lukku. Tõmmates püksid maha vaatab vastu mulle kõva meheau. Võtan selle kätte ja panen selle suhu hoides Jordaniga silmsidet.

"Daisy," ütleb ta järjekordselt mu nime, kuid seekord on tema hääles mõnu.

Ma ei lase tema pahameelel ennast häirida ning teen seda mida tahan.

__________

"Mis kell on?" küsin vajudes kõhuli, poiss minu peale. "Saab kaheksa," vastab ta hingeldades. Naeran:"Välja ei taha tulla?" Jordan raputab vastuseks pead.

"Ma armastan sind, Jordan," sosistan. "Mina sind ka," sõnab ta naeratades. "Lähme pesema," lükkan poisi endal pealt maha. Jordan on üllatunud:"Koos?" "Ei taha?" küsin. "Ikka tahan," tõuseb Jordan püsti. Tõmban musta voodilina ära ning jalutan sellega koos vannituppa.

"Jordan kas sa tuled?!" hõikan poissi. "Jordan?!" ei saa ma vastust. Kehitan õlgu ennast pesema hakates.

____

"Jordna?" lähen magamistuppa. Jordan istub voodil vaadates tühja. "Jordan?" ütlen veelkord ta nime asetades oma käe poisi õlale. Ta võpatab.

"Mis on?" küsin tema kõrvale istudes. "Ma..." ei saa ta sõnu suust välja. "Ma tean, mis tunne on armastada, aga ma ei tea mis tunne on olla armastatud," lausub ta. "Mida sa hetkel oma südames tunned?" küsin. Jordan kehitab õlgu:"Ma tunnen, et mu süda on rahul. Sind vaadates hakkab mu süda kiiremini tööle. Kui sa ütlesid, et sa mind armastad, tekkisid mu kõhtu liblikad. Ma tunnen kuidagi hingerahu. Ma tunnen, et tahan sind oma vanematele tutvustada. Tunnen, et keegi hoolib minust. Kui sa ütlesid, et mind armastad, siis mu süda tundis, et sa reaalselt mõtlesitki seda."

Naeratan:"See ongi see õige tunne." "Aga ma ei tea mida selle tundega peale hakata," tõuseb Jordan püsti.

Küsin:"Ega sa ometi ei mõtle ära jooksmisele lihtsalt sellepärast, et see tunne on sinu jaoks uus ja sa ei tea mida peale hakata? Sa ei saa mulle nii nüüd küll teha."

"Seda on hetkel mu jaoks liiga palju," ohkab ta. "Miks sa siis mulle üldse ütlesid, et armastad mind ja ootasid, et ma samaga vastan?" olen pahane. "Sest arvasin, et see on see mida tahan," saan vastuseks.

______

"Kindel, et tahad?" küsib Justin. Noogutan:"Tahan lihtsalt meelerahu tunda. See peaks ju aitama." "Aitab," ulatab Justin mulle suitsu laadse asja.

"Oled sa kanepit kunagi üldse suitsetanud?" küsib Rachel. Raputan pead:"Ma olen enamjaolt see hea laps olnud, aga esimene kord on ikka esimene kord." "Ja õnneks kanep pole otseselt halb asi," muigab Justin.

Peale paari mahvi tunnen ennast nii teistmoodi. Nagu hõljuksin, aga heas mõttes. Ükski mure pole kadunud, aga nendele mõtlemine ei tee mind kurvaks. Mind valdab rahulolu, mida vaja oligi.

"Justin?" astub elutuppa Jordan. "Mida vittu?" ei tundu ta vaimustuses olevat toas lendlevast kanepipilvest ja minust. Nagu tal oleks õigust.

"Sa lasid tal ennast pilve suitsetada?" küsib Jordan Justinilt. "Ise ta tahtis proovida," kehitab Justin õlgu.

"Jah, ma olen suur tüdruk juba," naeran.

Kõik tundub palju toredam.

"Davai pane riidesse. Ma viin su koju," on Jordan pahane. Raputan pead tõmmates uue mahvi.

"Anna see siia," tõmbab ta suitsu mult käest. "Igav," pomisen.

"Hei Jordan, kuidas sul olla on? Tunned, et ikka tahad mu eest ära joosta?" küsin.

"Ainukene asi mida ma praegu tunnen on pahameel ja seda sinu suunas," raputab ta pead. "Sa peaksid meiega ühinema. Hea on olla," lausun.

______

"Mis sul arus oli, kui kanepit suitsetama hakkasid?" toriseb Jordan mind tuppa aidates.

"Ma tahtsin lihtsalt proovida," vastan.

"Tahtsin proovida mis tunne see on, kui ei pea oma muredele mõtlema ja kui hinges on rahu," lausun.