Fanfiction

2

Panin Marley koerakotti, mille samuti sünnipäevaks sain ja hakkasime minema. Võtsime veel Anastasia peale. Käekotis oli mul vesi, pisike plastmass kauss, telefon, piletid, rahakott 10 000€, kõrvaklapid. Marley kartis natuke aga õnneks on ainult tund sõitu.

"Olemegi kohal" rõõmustas Anastasia. "Seal on mingi mees kellel on silt meie nimedega." karjusin. Läksime selle mehe juurde ja näitasime oma passe.

"Ma olen Taylor. 5 Seconds Of Summer'i poiste autojuht. Te elate poistega ühes majas umbes nädala ja edasi vaatate kas tahate või ei. Kõige kauem saate elada nendega kolm aastat." Vauuu, kas poisid ütlesid seda või mänedzer? Ma ei usu et tahan seal üle nädala olla. Läksime siis temaga kaasa ja jõudsime suurde musta bussi, millel olid tumedad aknad. Istusime pool tundi vaikuses ja jõudsime kohale, valge maja, ette tume uks tuli lahti ja me astusime bussist välja. Meile anti kohvrid ja poisid jooksid karjudes välja.

"Ma ütlesin et Messi lööb viimase värava." karjus üks. "Ma teadsin et sul on õigus aga ma lootsin nagu rohkem sellele teisele tüübile." Marley haukus ja poisid jätsid vaidluse. Majast astus välja veel üks kutsikas.

"Te olete Sandra ja Anastasia. Väga meeldiv. Ma olen Ashton, see Michael, Luke ja Calum" Michaeli pea oli lahedat värvi. Erk roheline. Nagu minulgi. "Kas te tulete ka jalkat või lähete tuppa?" küsis Luke vaadates Anastasiat. "Me tuleme..... vaatama." karjus Ana juba toast, mina sättisin oma juukseid. Ma vahetasin ainult jalanõud ära. Anastasia ja poisid juba läksid aga ma jooksin neile järgi, poistest mööda ja Ana oli natuke kaugemal, jooksin tema juurde ja hüppasin selga, see on meil täiesti tavaline asi et me üksteisel seljas oleme.

Michael'i POV

Jalutasime teistega aga Sandra ütles et ta jookseb järgi. Olime alla kilomeetri natuke kui juba kellegi jooksusamme kostus, Anastasia läks kiiremini eemale, nagu teaks mis toimub. Vaatasin taha ja ta oli umbes 500 meetri kaugusel. Ja juba vuhises must mööda. Kiire tüdruk. Jooksis Anastasia juurde ja hüppas selga, nad hakkasid naerma.

"Hei kallis" karjus ta kui oli Anastasia seljas.

Siis jäi Anastasia korra seisma ja kõndis meiega samal kiirusel.

"Te tunnete üksteist kaua?" küsis Luke.

"Ei noh, kõigest 14 aastat" naersid nad koos.