Ma ei igatse sind.
Ma igatsen seda mõtet sinust.
Kui tühine see kõik nüüd on.
kui armu avalduste saatel
sa lahti ütlesid kõigest muust.
Ma uskusin sind.
Ma uskusin seda mõtet sinust.
Ja mingil imelikul moel
mu südames on pitsitus.
Pärast aastat ma ikka mõtlen sulle.
Ma tahtsin teada kuidas sul läheb.
Kuid tegelikult ma ei tahtnud teada.
Või kui tahtsin siis tahtsin kuulda,
et sa igatsed mind ja oled kurb.
Aga seda vastust ei tulnud,
oma pere peal mõtlesid saa.
Nõnda unetuna, hommikul kell viis
sinust täitusid minu mõted.
Kas ma siis ei tähendanudki midagi?
Kas see aeg oli lihtsalt niisama?
Ma vist armastasin sind,
või siis armastasin mõtet sinust.
Ma tänan sind, et sa aitasid mind
ja tegid minust selle kes ma praegu olen
kuid ma igatsen su etteaimamatust
ma igatsen seda kuuma verd
kui teadsime et neid asju ei tohi teha
Ma igatsen aja leidmist, et sinuga olla
kuid ma ei igatse valu.
Ma tahan et sa teaksid
et minu jaoks olid sa päris
ja kuigi sa neid sõnu ei loe
siis küllap need jõuavad sinuni
Meenutan mõtet sinust.
