heart like yours [a.irwin]

Viieteistkümnes - see on kõik, mis sul on öelda?;

Hei :) Just letting you know, et seda juttu on planeeritud kusagil 65 osa, ma tõesti loodan, et ma jõuan lõpuni :D Ja te kirjutate isegi paremaid kommentaare kui mina juttu hahaa :D Suured tänud :)

Ja need, keda huvitab, siis mul on neli raamatut peale selle veel käsil, seega peate mu kirjutisi veel kaua aega taluma haha xx

Oleks uploadinud homme, aga kuna te olete nii hämmatavad, ei jää mul muud üle :D

<><><><><><>

Lamasime Ashtoniga minu kitsas voodis, mis vaevu kaks inimest ära mahutas, näod vastamisi ja kehad üksteise vastas, muidu oleks ma lihtsalt pepuli välja kukkunud.

"Anna uuesti andeks selle Michaeli asja pärast," ütles Ash, kui ristas me sõrmed.

Päike hakkas juba tõusma, kuid me polnud ikka magama jäänud. Vahtisime üksteisele hämaras toas otsa ja rääkisime maailma asjadest.

"Ammu üle saadud, totu," vastasin ning saatsin kinnitavalt noormehele naeratuse.

Olime niimoodi vaikselt edasi, kuid see polnud piinlik vaikus. Me ei vajanud üksteise mõistmiseks sõnu, luges vaid kohalolu.

"Kas sa vahepeal mõtled, et sinu hing on tehtud sellest samast, mis minu oma?" ütles Ash seda, mis tal mõttesse tuli, mängides me sõrmedega.

"See tundub kuidagi iseenesest mõistetav, ma ei peagi sellele mõtlema," sõnasin ning Ash hakkas oma pöidlaga mu käeseljal ringe tegema.

"See sakib, et me koos ei saa olla," tõdesin siis.

"Ma tean, Ger. Usu mind. Kas tead, et iga päev mõtlen ma, mis saanud oleks, kui ma poleks 5 Seconds of Summeriga liitunud? Kui ma oleks kooli sisse saanud? Ma mõtlen iga öö tunde enne magama jäämist, kuidas selle asemel, et ma üksinda vaikuses uinun, saaks ma sinuga koos magama jääda. Iga rakk mu kehas kahetseb, et ma sulle haiget tegin. Ainuke asi, mis on suurem, kui mu valu mitte sinuga olemise pärast, on valu, mis on põhjustatud sulle haiget tegemise pärast."

"Ashton Fletcher Irwin," toetasin enda lauba poisi oma vastu, "see bänd võib su ellu tuua imelisi asju. Sama imelisi, kui meie sõprus. Sa ei saa elu nautida, kui sa enamus ajast sellest kahetsedes viidad. Sa tekitad mulle rohkem valu, kui sa nii elad. Aga ärme mõtle sellele täna, Ash. Ütle parem, mis sa oma vaba päeva puhul teha tahad?"

"Kõik, mis ma tean, on see, et ma tahan siia jääda koos sinuga nii kauaks kuni ma saan."

***

"Kas sa just vihastasid viieaastase peale?" naersin, joostes kiiresti mänguväljakult minema, kõrval Ashton ja maha jäädes meid kurja pilguga pahane ema vahtimas.

"Ta tegi seda meelega! Ta näitas mulle keelt ja tegi igast nägusi, kui ta ema parasjagu ei vaadanud. Ma vannun, ta hõõrus seda jäätist mulle nina alla."

"Ainult sina suudad viieaastase poisi peale jäätise tõttu kadedaks minna."

Itsitades tõttasime läbi pargi, nüüd ajurünnakut tehes, kuhu järgmisena minna.

"Ma tean!" meenus mulle miski. "Lähme akvaariumisse! Ma tean ühte vägevat siin linnas," naeratasin uhkelt ning nagu mõeldud, nõnda tehtud.

Juba peagi olid meil pääsmed ostetud ja kõndisime akvaariumis edasi mööda läbipaistvat tunnelit. Selline tunne, nagu oleks ise kalade keskel olnud. Loogiliselt olimegi, ainult klaas oli vahel.

"Vaata, Ash, seda kala," näitasin sõrmega ühe eriliselt silmatorkava mereeluka poole. Ta punnis kõht ja suured nummid silmad olid lihtsalt hämmastavalt armsad.