heart like yours [a.irwin]

Kolmekümnes - sa lähed pulma, mitte missivõistlusele;

Juba kolmekümnes osa!!! :O See on ajuvaba, et kohe-kohe on juba pool HLY'd läbi.

<><><><><><><><><>

Ashtoni vaatepilt

"Kas sul tõesti pole kedagi teist, kellega šoppama tulla?" küsisin neiult enda kõrval, kes mind temaga linna oli tirinud, et juba varakult pulmakleite vaadata. Siinses olukorras 'varakult', loomulikult, sest tavaliselt on pruutidel kleit kaks ja pool nädalat varem enne pulma  juba olemas.

Meie olukorras oli aga pruut abiellumas juba kaheksateist päeva pärast. Jah, ma lugesin päevi.

Kuidas sai Gerda olla nii pime? Miks minna tagasi enda vana armastuse juurde? See on nagu raamat... Raamat, mida sa loed mitmendat korda. Sa tead täpselt, kuidas see lõpeb. Ta vääris uut algust, kedagi paremat.

Igakord, kui need mõtted mulle aga pähe tulid, proovisin need sama kiiresti ka minema lennutada. Ma olin Gerda parim sõber, see oli minu kohus olla talle toeks, olin seda isegi öelnud.

Ma teadsin, et see oli armukadedus, mis ei tahtnud minus, et Tom ja Gerda leivad ühte kappi paneks. Ma ei saanud aga sotti, mis tõttu ma kade olin.

Kas sellepärast, et ma ei suutnud taluda mõtet, et keegi teine hoolitseb mulle kõige tähtsama inimese eest või sellepärast, et oleksin parema meelega ise ta kihlatu?

Aga see mõtisklemine ei viinud kunagi kuhugi. Mõte, et mina ja Gerda üldse romantilisel tasandil koos peaks olema, oli selgelt vale. Aga ma olin liiga isekas, et anda ära mingile petisele kohta Gerda elus kõige tähtsama mehena.

"Sa eksid, Ash. Me ei tulnudki otseselt šoppama, ma tulin lihtsalt kleite uurima, enne kui ma pruutneitsidega siia tulen," jutustas Gerda ja järgmisel hetkel astusime me sisse butiiki, mis oli seest nii valge ja roosa, et oleks vabalt võinud olla Hello Kitty koduks.

"Ma tegin uurimustööd, kus on kõige parema hinnaga kleidid, mis on samalajal ilusad ja see oli parim tulemus," kõneles neidis ja tervitas seejärel müüjat.

Ma ei keskendunud nende vahelisele vestlusele, aga siis tiriti mind juba Gerda poolt avara salongi poole, kus oli riietusruum ja tollest välja astudes ringikujuline poodium, kus peal end peeglist imetleda sai.

Salongis olid väga mugavad diivanid, mis minu pilku püüdsid ja potsatasin ühele neist.

"Me lähme vaatame  kleite, sina samal ajal oota siin, eks," seletas Gerda.

Noogutasin alluvalt ja tõmbasin oma taskust välja telefoni, süvenedes nüüd sellesse.

Kuna siin võis minna tunde, mõtlesin, et teeks midagi kasuliku, nagu näiteks Twitteri follow spree. Okei, mitte nagu kõige kasulikum asi maailmas, aga vähemalt teeb fännid õnnelikuks.

Olin just tweeti avaldanud, kui Gerda ja teenindaja riietuskabiini kõndisid, mitu valget kleiti käes. Nad kadusid kohe aga kardina taha ja mina keskendusin uuesti Twitterile, teated juba plahvatades vastutweetide tõttu.

Peagi ilmus Gerda kardina tagant välja, astudes valgele ringile. Tõstatasin mobiililt pilgu.

"Kuidas tundub?"

"Sa näed välja nagu vahukooretort," ütlesin, mida mõtlesin.

Gerda vaatas end teda ümbritsevatest peeglitest, proovides leida kleidis midagi head.

"Aga mulle meeldib see ülemine osa, see muster..."

"Ei, Gerda, see on jube," sõnasin taas. Mida? Ausus oli sõpruses alati tähtsal kohal.

"Agh, okei, mul on paar kleiti veel," ütles ta ja koperdas oma puhvis kleidis tagasi riietusruumi.

Nii möödus minuteid, peagi oli möödas tund. Teenindaja pidi kleite aina juurde tooma, kuna ükski polnud sobiv.

"Liiga paljastav."

"Liiga vanamoeline."

"Sa lähed pulma, mitte missivõistlusele."

Gerda oli proovinud vähemalt tosin kleiti, imestasin, et neil juba valik otsa ei hakanud saama.

Mu sõrm valutas pidevast follow-nupu toksimisest ja mu pea valutas nii paljude kleitide arvustamisest.

"Ma vannun, Ashton, et kui sa nüüd midagi halvasti ütled..." kuulsin Gerdat ütlemas, proovides viimast kleiti.

"Siis mis?" küsisin ja otsustasin tänaseks followimise lõpetada.

Ta lükkas kardina eest ja astus välja. Tõstatasin pilgu telefonilt ja mu peavalu kadus sõrmenipsuga. Tundsin, kuidas mu süda hakkas rinnus kiiremini põksuma ja mu suu jäi praokile.

"Noh, lase käia, ütle, mis sul öelda on," astus Gerda astmele ning ma suutsin vaevaliselt püsti tõusta.

"See on..."

"Jube?"

"Vastupidi," lähenesin Gerdale selja tagant, teda peeglist vaadates ning lisasin: "See on vapustav."

Kleit, mille rinnaesisel oli pitsiline muster, oli täpselt sobiv. Õlapaelad, mis olid paar sentimeetrit laiad ja millel oli sama mustri jätk, katsid perfektsel kogusel neiu õlgu ja kleidi alumine osa polnud liiga puhvis, vaid täpselt paras.

Kuid see kleit poleks olnud nii täiuslik, kui seda poleks kandnud täiuslik inimene. Gerda valge nahk sätendas valguse käes, mis salongi sisse paistis ning ta mustad lainelised juuksed olid lohakast krunnist veidi välja tulnud ja paar salku oli ta laubale langenud.

"Oota, midagi on puudu," meenus mulle ja astusin poodiumilt maha, jättes segaduses Gerda sinna seisma.

Võtsin salongis olevast vaasist ühe lille ja murdsin sealt valge õie. Tagasi Gerda juurde minnes, panin selle ta kõrva taha ja jäin teda vaatama, olles tulemusega rahul.

"See on see kleit," ütlesin ning Gerda vaatas mulle otsa, peaaegu nagu arglik olles.

"Tegelikult oleksid sa isegi kartulikotis ilus," lisasin ning muigasime mõlemad, sellega meenudes too päev paar aastat tagasi, kui me mulle lõpuballi jaoks ülikonda käisime ostmas ja ma talle sama ütlesin.

"Siiamaani ei mõista, miks sa mind kartulikotis ette kujutad," naeris Gerda, rõõmupisarad silmanurkadesse tekkides.

Lükkasin ta krunnist lahku tulnud salgu kõrva taha ja mu käsi jäi ta külmal põsel seisma. Panin teise käe samuti ta põsele, hoides ta nägu nüüd oma käte vahel.

Ja nii hoidsin ma kogu enda maailma käte vahel.

<><><><><><><><><>

Vote goal: 53

Hei babes :D Ma ütlen seda vist sajandat korda, aga siiski, teen seda veel - ma olen kõikidele teile nii tänulik! Te inspireerite mind kirjutama. Miski pole suurem inspiratsiooniallikas, kui teadmine, et keegi reaalselt naudib mu kirjutisi.

Olen ammu mõelnud, et tahaks teid, imelisi olendeid, natukene paremini teada saada, seega jätan ma iga peatüki lõpu ühe küsimuse, millele ma vastust ootan all kommentaarides! See pole kohustuslik, loomulikult, aga ootan kõikide tagasisidet, isegi nende, kes pole varem kommenteerinud :)

Seega, päevaküsimus on:

Mis on üks asi, mida sa enim hetkel ootad?