heart like yours [a.irwin]

Kahekümne kuues - te tunnete üksteist?;

HEI HOPSTI! Väike promo mu parimale sõbrannale, kelle jutud on alahinnatud ning te peaksite kindlasti tema 5sosi triloogiat chekkima, mille nimi on Saatus! Selle treiler on siin chapteri juures (again, kui ei lase näidata, otsige YouTubest Stradiwarius ja leiate minu kanali alt), see on jällegi minu tehtud :)

Aga nüüd uus osa!

<><><><><><><><>

"Tervitust, klass!" ütles mu õppejõud ruumi eesotsas ning tõstatasin oma märkmetelt pilgu.

"Tänases loengus on meil au tervitada Tom Pettyferi, kes on oma noore ea kohta juba kogenud treener ja on meil täna aitamas natukene paremini spordivigastuste kohta aru saada."

Tundsin, kuidas mu süda rinnust välja tahtis hüpata. Olin sada protsenti kindel, et Tom juba märkas mind ning mul polnud enam võimalust varjuda. Proovisin klompi, mis mu kurku oli tekkinud, alla neelatada, kuid tulutult.

Tom hakkas seletama ja nägin, kuidas teised mu kõrval ta juttu hoolega kuulasid ning vahepeal midagi üles kirjutasid. Mina aga ei suutnud absoluutselt Tomile keskenduda, ilma, et ma paanikahoogu saanud ei oleks.

Tund aega Tomi loengut oli piisavalt pikk aeg piinlemiseks. Sain ainult paar asja kirja ja neid ma ka juba teadsin.

Kui õppejõud teatas, et tänaseks lõpetame, tormasid teised viiskümmend tudengit minema ja nii olin mina viimane, kes kohmetult auditooriumisse jäi.

"Ja me kohtume jälle," naeratas Tom mulle ja ma saatsin talle midagi säärast vastu, ainult tuhat korda häbelikumalt. Lükkasin oma juuksesalgu kõrva taha ja mu pilk oli maas.

"Oo, te tunnete üksteist?" küsis mu õppejõud.

"Jah, juba ammu, oleme vanad... tuttavad," naeratas Tom kõikumatult daamile.

"Sel juhul ma lasen teil kahekesti juttu puhuda. Nautige nädalavahetust, härra Pettyfer! Ja teie ka loomulikult, Gerda."

Vaatasin üles samal hetkel, kui naine ruumist juba lahkunud oli ja nii seisime me Tomiga kahekesti suures tühjas ruumis.

"Kuidas sul läheb?" küsis Tom, nagu teda päriselt oleks huvitanud.

"Ee..." avasin suu, oleksin öelnud, et on olnud paremaid aegu, kuid ma ei kavatsenud endast mingi haledat muljet jätta, "täitsa kenasti sujub."

"Kuulsin, et Ashton on tagasi Austraalias? On see tõsi?" küsis Tom ja ma imestasin, et ta Ashtonit mainides ei ärritunud.

"Seda pead temalt endalt küsima, mul pole aimugi."

"Kuidas nii? Kas te pole siis parimad sõbrad?"

"Olime, aga me ei suhtle enam." Ma ei oleks elu sees ette kujutanud, et ma kunagi neid sõnu Ashtoni ja enda kohta kasutan.

"Tõesti?"

Ma ei saanud pihta, kas Tomi toon oli nördinud või tiba lootusärev.

"Tead, Gerda," astus ta mulle sammu lähemale ning ma vaatasin talle otsa, "ma tunnen end siiamaani halvasti, et ma sind süüdistasin selles, mis polnud tegelikult tõsigi."

"See oli peaaegu aasta tagasi, Tom."

"See ei tähenda, et me ei võiks meile uut võimalust anda. Me sobime hästi kokku, sa tead seda. Ja nagu öeldakse, kolm on kohtu seadus."

"Ma ei tea, Tom..." kõhklesin. Loomulikult ei olnud mu tunded sada protsenti kadunud, ta oli ikkagi mu esimene armastus, teda vaadates meenusid mulle kohe head mälestused.

"Ma ei kavatse alla anda, ükski suur armastus ei tulnud ilma võitluseta."

"Me oleme siin samas olukorras juba teist korda. Üks hetk teeb kumbki meist midagi andestamatut ja ..."

"Gerda, kuula mind. Kas sa ei arva, et see on saatus, mis meid jälle kokku tõi? Üks kohting, see on kõik, mis ma anun. Sealt vaatab edasi, kui sujub, siis sujub. Palun, kas sa teeksid seda minu nimel?"

***

Kallis Audrey!

Ma pole sinust nii ammu kuulnud. Kuidas elu Prantsusmaal edeneb? Kas sa said Pierre ja tema maniakkist emaga asjad korda? Anna mulle kindlasti teada, kuidas olukord on :)

Väike reportaaž siit, Sydneyst. Eile juhtus midagi ... üpris enneolematut. Ma sattusin jälle Tomiga kokku. Ma ei saa siiamaani aru, miks ma talle jaa ütlesin, kui ta mind välja kutsus.

Tegelikult saan. Ma ei tea miks, aga ma otsin igast inimesest Ashtonit. Ja võibolla sellepärast ma leppisingi Tomiga ära. Kuna alateadvuses arvasin ma, et mina ja Ashton lepime sellekaudu imekombel ära.

Igatahes, eks paistab, kuidas mul temaga läheb. Kohting on homme. Ootan igatahes su kirja!

Musid-kallid,
Gerda

***

"Hei, Ger, meile tuleb täna külaline, kas see on okei?" hõikas Stella elutoast. Tulin oma magamistoast välja ja potsatasin tumbale. Stella sehkendas samal ajal ja kattis diivanilauda, pannes sinna igast snäkke.

"Oh, tore. Mul käisid viimati külalised pool aastat tagasi," muigasin ning võtsin ühe krõpsu. "Mis plaanis on?"

"Lihtne õhtu kodus, romantilised komöödiad ja snäkid," sõnas Stella tuhinal, sebistamisele keskendudes.

"Oo, ma polegi kaua filmiõhtul käinud," naeratasin, kuid Stella, kes minu poole viimaks kõhkleva pilgu saatis, sõnas: "Anna andeks, Ger, see on rohkem nagu kohting."

Surusin suu kokku ja lasin piinlikustundel minna. "Arusaadav, ma hoian madalat profiili."

"Igatahes, ma lähen vaatan, kas meil jääd on jookidesse panna," vabandas Stella ja tõttas kööki.

Uksel kõlas koputus. Stella seda ilmselt ei kuulnud, kuna tegutses köögis edasi. Uuesti koputus. Tõusin püsti ja tõttasin ust avama, kuna keegi teine seda ilmselgelt ei teinud.

Mida ma aga ei oodanud, oli tuttav nägu.

"Miranda!" imestasin ja lasksin välja naerupahvatuse.

"Gerda Thompson! Sind pole lõpupeost saadik näinud," naeratas blond neiu ja embasime üksteist. Miranda oli nimelt mu vana klassiõde ja üks vähestest inimestest, kellega ma peale Ashi ja Audrey suhtlesin.

"Sa oled Stella toakaaslane?"

"Sa tunned Stellat?" küsisin, kuigi see oli loll küsimus, kahtlesin, et ta mind stalkinud oleks olnud ja mu ukse taha saabunud.

"Jaa, me oleme sõbrannad," ütles Miranda.

"Anna andeks, aga Stellal saabub kohe kohtingukaaslane siia, võibolla astud mõni muu kord läbi."

Miranda jäi mind juhmilt vaatama.

Kurat, olid mul ikka pikad juhtmed.

"Oh.. aa... teie kaks siis...? Ma ei teadnud, et sa.. et ta..."

Miranda hakkas lihtsalt naerma ja astus uksest sisse.

"Pole hullu, ega ma ei lähe ja karju tänavatel oma seksuaalsusest."

Stella oli vahepeal köögi ukseavasse ilmunud ja Mirandat nähes, tõttas tema poole ja pani käed ümber neiu kaela, oma huuled tema omade vastu surudes.

Naeratasin sellepeale, kui armsad nad kaks olid ja juba mõtlesin peas, mis nende shipname võiks olla.

<><><><><><><><><>

TOM HATERS CLUB CHILL PLEASE :D :D

Ja kes on Hey Violetiga tuttav, siis too sama Miranda sealt bändist on Stella tüdruk ;) (Nende shipname on Mirella btw)