Sa olid mu esimene,
sa olid esimene kõiges.
Ja ma ei saanudki aru
mis on õige või vale.
Ma tean, et ma armastasin sind
Ja sina ka mind
kuid saatusel on omad pahed
meid lahku viisid need teed.
see oli valus ja kurnav
kui teadsin, et seda sama lugu
ma enam mitte kunagi ei kuula.
Need päevad seal linnas
kui olime jalust rabatud
ja kõik need kohvid
mis sai alla kaanitud
kas see siis oli armastus?
ilmselt oli, kuid omamoodi
see oli esimene kirg
mis minu ette toodi.
Jäin igatsema pelgupaika
sinu toetavat tuge
kui jällegi aitäh
tänu sinule olen tugev.
Sa olid mu teine
siis kui ma olin väga katki.
sa olid alati seal
kui kõik asjad mul peas sassi läksid.
Sa hoolitsesid mu eest
ja armastasid mind
kui ma ei suutnud midagi tunda
ei näinud sinu töökuse vilja.
Ja meil oli momente
kus ma lootsin et äkki
ma suudan sind armastada
ma ootasin mingit märki.
Kuid asjad olid nii
ja sina polnud süüdi
et üks õnnetu hing
sinu ette toodi.
Sa lasid mul minna
Ja ma lasin sul olla.
ilmselt oli kõik see valulik
kuid siiani olen sulle tänulik.
sa olid mu kolmas
mul segi ajasid sa pea.
sa olid keelatud vili
millest kirjutasin nii mõnegi rea
sul oli juba pere
kelle eest hoolt sa kandsid
kui valisid siiski minu
mulle uue mõtte andsid.
Need auto sõidud öösiti
kui linn oli ainult meie päralt
tõid tagasi mu rõõmu
mu naeratus oli särav.
Ja kuigi sa olid vanem
ja elu rohkem näind
olin valmis ma andma kõik
sinu jälgedes ma käin.
Elu on lühike
et mitte elada
elu on ettearvamatu
et mitte samu vigu korrata.
Ent ometigi läksid asjad nii
et saatuse tahtel meie kaks
pidime jätkama teed teisiti
mu südames käis praks
sa olid mu neljas
need järgi jäänud killud
mis mind panid sinu poole vaatama
meil mõlemal olid omad kiiksud.
ka sina olid katki
ja tahtsid tuge
mida üksteisele pakkusime
kuid kus polnud kirge.
Me olime koos
kuid samas ka polnud
vaid enesele mõtlesime
nagu polekski tundeid olnud.
Sinu juures oli hea
väga turvaline tunne
kuid miskit polnud seal
et sa kuuluksid mulle
ja lõpuks ma vaid ootasin
et see asi lõppeks
olin kurb ja vihane
mu meel muutus nõtkeks
ja siis see juhtus
meid polnud enam
ja ma ei olnudki kurb
vaid kordades kenam.
sa olid mu viies
selles hurmavas suve öös
kus ma proovisin midagi uut
kuid see oli pigem töö.
Kõik algas hästi
nagu alati algas
kuid kui paar kuid läks mööda
muutusid sa valvsaks.
ka mina tegin vigu
ja oi kui suuri
kuid ometigi suutsid
pista mind kui puuri.
sa olid huvitav
lausa teistsugune
sinu jaoks oli maailm lahti
sest rikkus sinu suguluses
ja vahel sa vist ei saanud aru
et kõigil pole nii lihtne
sest lootsid ka minult midagi
ja olid kuri kui mul polnud sihte.
Aga ma tahtsin et see toimiks
ometigi nii see polnud
ma olin väsinud
ja rumal olnud.
Ma lihtsalt lasin sellest lahti
ja tore et tegin
sest sinu silmad polnud enam mulle
ja minu peas oli kohutav sigin-sagin
