Me läksime parki.
Istusime pingile, mis oli pargi kaugemas servas.
"Millest sa rääkida tahad?", küsisin.
"Ma tahan vabandada kõige pärast, mis ma sulle teinud olen. Mul on siiralt kahju.", ütles ta.
"Mida? Ja sa arvad, et ma usun sind?", küsisin üllatunult.
"Ei. Ma tean, et sa ei usu mind. Ma kavatsen seda sulle tõestada. Ma loodan, et sa suudad kunagi mulle andestada. Ma palun südamest andeks.", vastas ta.
Ma olin tõesti üllatunud. Ma polnud seda küll oodanud. Enne Louis, nüüd Zayn. Wow. See on tõesti uskumatu.
"Ma ei teagi, mida vastata. Kus nüüd siis vabandad?", küsisin.
"Ma sain aru, et pole ju isegi põhjust sind kiusata. Ma ei tahtnud enam seda kaasa teha. See on ju lollus.", vastas Zayn.
"Seda see ongi. Ma ei tea isegi põhjust, miks te mind kiusasite. Oleksin kunagi tänulikki, kui selle teada saaksin.", ütlesin.
Siis helises mul telefon.
Helistajaks oli Louis. Panin kinni.
"Ma nüüd lähen. Nad kindlasti muretsevad juba.", ütles Zayn.
"Mhm.", ütlesin.
"Head aega.", ütles ta püsti tõustes.
"Head aega.", ütlesin vastu.
Siis ta lahkus.
Ka mina hakkasin koju kõndima.
Siis helises telefon uuesti. Jälle helistas Louis. Seekord võtsin kõne vastu.
Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis.
YOU ARE READING
Kiusatu (One Direction fanfiction)
FanfictionMinu nimi on Cloe Barnes. Olen 18. Elan Londonis koos ema ja isaga, kes on tihti purjus ja löövad mind. Ka koolis on sama asi. Kooli kolm poissi kiusavad teisi, õigemini peksavad. Mina kannatan seda juba umbes 2 aastat. Nad löövad mind peaaegu iga...
