Kiusatu (One Direction fanfiction)

32. osa

Cloe pov

Siis koputati uksele.
Sisse astus Louis.
"Ma jätan teid siis omavahele.", ütles Anna.
Ma noogutasin.
Anna lahkus ja Louis tuli lähemale ning istus voodi ääre peale.
Kuidas sul on?",küsis ta.
Hästi. Natuke nõrk veel.", vastasin.
"Arvatavasti kuulsid, mis eelnevalt Harry ja minu vahel juhtus?", küsis ta.
"Jah.", vastasin.
"Kas sa usud teda?", küsis ta.
"Ma ei tea. Vist jah. Ta tundus siiras olevat. Ja ta päästis mu Kai käest.", vastasin talle.
"Seda küll. Kas sul on ka tema vastu midagi?", küsis ta.
"Kas ma olen mingil ülekuulamisel või?  Ma pole oma tunnetes kindel. Ma pole isegi mõelnud sellele. Pole ka aega olnud. Ma ausalt ei tea.", ütlesin talle ausalt.
Ma polnud tõesti sellele mõelnud. Kumma vastu mul tunded on, on mul endalgi välja selgitamata.
"Ma saan aru. Ma aktsepteerin sinu otsust, ükskõik, mis see ka poleks. Ma armastan sind ja tahan, et sa oleksid õnnelik. Ma tean, et ei saa kedagi sundida end armastama. Kui sina tunned minu vastu sama, olen ma väga õnnelik, aga kui ei tunne, siis ma pean sellega leppima. Aga ma soovin, et oleksime ka siis sõbrad edasi.", ütles ta.
"Aitäh mõistvuse eest. Aga ma pole veel kindel. Ja loomulikult saame sõbrad edasi olla.", ütlesin talle siiralt.
"Aitäh. Ma nüüd jätan su puhkama.", ütles ta.
Ma ainult noogutasin.
Ta lahkus. Otsustasin natuke magada.

Anna pov

Lahkusin Cloe toast ja läksin elutuppa.
Seal olid Liam ja Niall.
"Kuidas tal on?", küsis Liam.
"Hästi. Ainult nõrk veel.", vastasin.
"Kas saaksime omaette rääkida?", küsis Niall.
"Ikka.", vastasin.
"Lähme jalutama, siis ei sega meid keegi.", ütles ta.
Ma noogutasin. Olin isegi üllatunud, et ta tahtis minuga rääkida.
Läksime siis parki.

Siin uus osa. Vabandust, et varem ei tulnud. Ei tulnud see osa täpselt samasugune nagu see algul oli, aga jah. Ja kõik sellepärast et osa kustus ära. Ja mul oli see esimest korda.
Loodan, et meeldis see osa.