Jälgisin kulme kortsutades, kuidas üleval avanes uks, kust Hunter oma pruunipäise pea välja pistis. Ta jõllitas mind samasuguse pahura pilguga tagasi.
"Mida ma kuulma pean, Hunter?"
Ta krimpsutas nägu. "Millest sa räägid?"
"No," venitasin. "Minuni jõudis näiteks informatsioon, et sa oled mingi naise siia majja veel toonud."
Ta kõhkles hetkeks, ent vastas siis:"Vastab täiesti tõele, jah."
Kergitasin kulme ja ristasin rinnal käed. "Meil on siin majas reeglid, noormees. Mis on reegel number kolm?"
"Ma tean-tean, et me peame otsused läbi arutama, eriti veel külaliste osas, kes jäävad kauemaks kui üks öö, aga..."
"Aga? Miks tema nii eriline on siis?" pärisin vihaselt.
Hunter võttis oma pea ukse vahelt ära ja sulges siis ukse. Raputasn hämmingus pead - nagu kasvataks mingit teismelist.
"Hunter, tule kohe uksele tagasi! Me ei jäta seda jutuajamist pooleli ja sa ei käitu minuga nii, türa küll!"
Uks avanes uuesti, kutt astus välja ja tema kannul tuli meeblondide juustega tütarlaps, hoides hästi tema selja taha. Jälgisin neid altkulmu, kuni nad olid lõpuks jõudnud peaaegu minu ette.
"Mis see siis tähendab?" küsisin kärsitult.
"See on Bea," kostis Hunter ja tõmbas hellalt tüdrukut kättpidi enda selja tagant ära.
Vaatasin teda puurival pilgul. Tal olid sinakas-rohekad silmad, mis hämaras koridorivalguses kuidagi eriliselt sätendasid. Juuksed olid tal kergelt lainelised, kuid ilmselt see polnud loomulikult, kahtlustasin, et tal olid enne punupatsid peas. Bea oli minust lühem, kuid ainult paar sentimeetrit.
"Noh, mis sa ütled siis?" küsis Hunter lõpuks. Nad mõlemad vaatasid mulle silma.
"Ma tahan temaga kahekesi rääkida," vastasin lühidalt ja torutasin huuli.
"Milleks?" uuris poiss kähku.
"Sest ma tahan," rõhutasin iga sõna ja noogutasin tüdrukule, et ta mulle järgneks.
Ta kuulas mu sõna ja järgnes mulle. Liikusime alla tuppa, kus me tavaliselt kuttidega pokkerit mängime, kui mõned semud külla tulevad. Muidugi mitte tavalised, vaid meiesugused.
Sulgesin tema järel ukse ja istusin toolile maha. Bea jäi ukse kõrvale seisma, pilk maha suunatud.
"Kuidas sa siia said?" küsisin otsekoheselt.
"Ma... Hunter leidis mu lõhna järgi," ta vastas.
"Täpsusta," üritasin kaval olla.
"Verelõhn," sõnas tüdruk vaikselt ja tõstis särgiäärt üles, paljastades suure haava naba juures, mis oli juba kokku kasvamas.
"Miks sa siia tulid?"
"Hunter ütles, et ma võin siin elada, sest siin on... minusugused."
"Ma rebin Hunteril pea otsast ära," pomisesin tasa.
"Ei, ausalt, pole vaja. Ma ei pea siia jääma," läks Bea ähmi täis. "Ma võin ära siit minna. Ma luban, ma ei räägi teist kellelegi, palun ärge mulle midagi tehke..."
"Rahu, sinuga ma tahan veel rääkida, aga sa võid seniks siia jääda, kuni me Loganiga otsuse langetame."
"Ma ei taha kuidagi halvasti kõlada, aga... kas Hunteri arvamus ei loe siin midagi?"
"Ei," vastasin õlgu kehitades,"ta on meist noorim."
Bea noogutas.
"Aga siin majas on reeglid, eks," jätkasin tüdrukult korralikku vastust ootamata. "Juhul, kui sa ka jääd siia, siis sa pead neid täitma."
Ta noogutas uuesti. "Ma kuulan."
"Ma ütlen sulle vaid need esmajärgulised, eksole. Niisiis, esiteks, sa ei tohi sellest kohast siin ühelegi hingelisele rääkida. Kui räägid, pead ta maha murdma."
Bea pilk oli hirmu täis ja ma lausa kuulsin, kuidas ta süda tugevalt tagus. Ta oli järelikult verinoor, suuremad muutused olid veel ees.
Kuna vastust ei tulnud, jätkasin:"Ja sinu jaoks ka selline reegel, et alati kui tahad majast välja minna, siis annad meile aru kellega, miks, millal tagasi tuled ja nii. Ilma meie loata välja ei lähe. Sa ei oska enda eest seista veel. See on kõik."
Ma tõusin püsti ja väljusin uksest esimesena. Läksin otsejoones kööki, sest ma teadsin, et leian Hunteri sealt. Võtsin kutil kõrvast kõvasti kinni ja tirisin ta endaga kaasa.
"Mida sa tirid, noh?! Ma oskan ise ka tulla, türa," ütles ta tigedalt ja paitas oma kõrva, mis oli tumepunaseks muutunud.
"Kas sa oled peast soe?! Sa tood suvalisi tibinaid siia! Aga kui ta oleks teesklenud, et on üks meie seast?"
"Kas sa arvad, et ma ei oska neil vahet teha?" vastas poiss küsimusega ja kissitas silmi.
"Sa oled ullike veel, kurat võtaks!" karjusin ta peale lausa. "Tead, millise jama sa meile kaela oleks toonud, kui see oleks olnud keegi teine?"
Hunter ei vastanud, põrnitses mind ainult.
"Ma olen sinus tõsiselt pettunud. Me peame nüüd Loganiga aru ja vaatame, mis me teie kahe õnnetu armastajaga teeme," sõnasin pilkavalt.
"Mis armastajaga? Ma lihtsalt leidsin ta!"
"Veel hullem," pööritasin silmi ja väljusin toast, lüües ukse enda järel kõvasti kinni. Käis vali pauk, millele järgnes veel erilised kolksud. Heitsin kiire pilgu selja taha ja nägin, et uks oli hingedelt maha tulnud ja seinas oli pisikene pragu, mis liikus üles lae poole.
Hingasin vihaselt kõvasti sisse-välja. Möödusin hirmust kangeks ehmatanud Beast pööramata talle ühteainsatki pilku.
"Miks sa nii püha viha täis oled, ma ei saa aru," pomises Logan ja jälgis mind. "Kas sa pole enam siin majas kõige kuumem naine, sellepärast?"
Ta kohe pidi asja hullemaks ajama. Olin sekundiga tema selja taga ja hoidsin kätt ta kõril. "Elu on sulle liiga kallis?"
"Kas sa tõesti tahad asja isiklikuks ajada? Sellest võib paras veresaun tulla," hoiatas mind noormees ja pani oma käe minu seljale, vajutades igale selgroolülile järjest peale, tekitades kerget valu. Kui ta oleks tahtud mind vigastada, oleks ta pidanud vaid korra ühele lülile kõvemini peale vajutama.
Lasin ta kaela vabaks ja turtsatasin selle peale. Logan eemaldas oma käe ja jõi rahulikult õlu edasi.
Liikusin silmi pööritades keldrisse, et surnukehi põlema panna, kuna keegi pidi sellega ka tegelema. Võtsin oma kõige hiljutise tapetu ja eraldasin ta teistest.
Keldris polnud erilisi asju, mis oleks võinud põletamise käigus tuld võtta ja seda edasi kanda. See oli vana maja, millele oli uus asemel ehitatud, aga kelder jäi siiski vana plaani järgi.
Süütasin ühe tiku. Vaatasin seda lõõmavat leeki ja hingasin siis kogemata liiga tugevalt, leek tiku otsas kustus ära.
Krimpsutasin huuli ja süütasin uue. Selle viskasin kohe Ryderi peale ja vaatasin, kuidas ta tuld võttis. Muigasin rahulolevalt.
___________________
mis nüüd saama hakkab?
