"Hommik, Danny," tervitasin kutti kui ta oma magamistoast väljus.
"Päriselt?" kostus vaid vastu.
"Mis on?" kortsutasin kulmu.
"Sa oled nii päikseliseks muutunud?"
Naersin selle peale. "Ma ei ole päikseline. Tõtt-öelda ma isegi ei tea, miks ma sulle hommikust ütlesin. Unusta see ära."
Danny võttis külmkapist välja õlle ja avas selle. "Kindla peale unustan."
Peale ühe lonksu võtmist, tahtis kutt midagi veel küsida:"Kauaks sa jääd siia muidu?"
"Tahad minust juba lahti saada?"
"Noo, kas nüüd just seda, aga ma tahaks naisi siia tuua ja see oleks imelik, kui sa siin all diivani peal oled ja kuulad kõike."
Naeratasin. "Ma olen sellega väga harjunud. Logan ja Hunter tirisid koguaeg naisi majja. Logani tuba oli pealegi minu oma kõrval, ta isegi vahepeal meelega tegi kõvemat häält kui muidu."
Nüüd oli Danny kord naerda. "Oh neid poisse küll. Kuidas neil muidu läheb?"
"Oh, please," vastasin talle. "Sa ei pea viisakat inimest mängima, Danny. Ma tunnen sind hästi, sind ei koti, mida nad teevad või mida ei tee."
Kutt võttis hetke mõtlemiseks. "Sul on õigus, unusta ära."
Noogutasin vastuseks ja jõin oma apelsinimahla edasi.
"Aga mida sa Tomiga ette kavatsed võtta?"
"Tapan ära selle värdja," vastasin lühidalt.
"Tead, et see ei käi nii kergelt nagu sa ilmselt endale ette kujutad, jah?"
Noogutasin.
"Millal sa seda teha kavatsed?"
"Homme kõlab päris hästi."
"Ma löön kampa, aga ma lähen enne toon omale naise. Saan jõudu temalt," pilgutas Danny silma ja liikus kiirelt tagasi oma magamistuppa. Ma ei söandanud vastata.
"Adios, olen varsti tagasi, ära lollusi tee," ta ütles vaid ja läinud oligi.
Pööritasin silmi selle peale. Tuletas mulle kergelt aega meelde, kui olin teismeline ja vanemad läksid nädalalõpuks kodust ära ning lugesid sõnad peale, mida tohin teha ja mida mitte.
Panin teleka tööle ja otsustasin, et saan terve päeva logeleda niisama. Klõpsutasin kanaleid ja jäin mingit tobedat briti telesarja vaatama, mis mind kohati naerma ajas.
Uksele kõlas koputus. Tõusin diivanilt püsti ja avasin selle ilma mingisuguste kahtlusteta - olin kindel, et see on Danny, kes lihtsalt pullitab.
Kuid ma eksisin rängalt. Ukse taga seisis Tom. Esimese ehmatusega lõin ukse pauguga kinni tagasi, kuid tal jätkus julgust sellele veel koputada.
Avasin uuesti ja üritasin võimalikult ükskõikne välja teha. "Mida sa tahad?"
"Mis ajast sa Dannyga siin niimoodi koos oled?" küsis ta üle mu õla toa poole kiigates.
"Me ei ole Dannyga koos," lõpetasin kohe selle teema ja küsisin uuesti:" Miks sa tulid siia?"
"Sinu lõhna tundsin. Ja meil oli kokkulepe, et sa oled tema vastu, mitte tema poolt."
"Ja kas ma olen seda kuidagi rikkunud?" pärisin ikka ust praokil hoides.
Tegelikult ma ilmselt aimasin, missuguse mulje see minust jättis, kui olin andnud Tomile lubadusse, et olen tema poolel, aga tema leidis mu Danny majast.
