My Life Would Suck Without You (In Estonian)

8. osa

"Mida? Charlie, me oleme röövinud vale inimese vist," lausus hääl ning kostus sahinat.

"Halloo..halloo? Kas te kuulete mind?"

"Jah. Su peika nimi on ju Daniel?" küsiti ning tundsin, kuidas jõud mus' kadus. Pillasin telefoni maha ning tundsin, kuidas Dave minust kinni haaras.

"Are you OK?" küsis ta.

"I think so," vastasin ja lisasin, "Let's just go home. I need some time for myself."

*

Istusin enda ja Dave toas voodil, sülearvuti süles. Otsisin paaniliselt Rayga kontakti. Lõpuks otsustasin talle e-maili saata. Tean, et veits 'old-fashion', aga jahm.

"Tere Ray!

Mul on probleem. Ma sain täna kõne, et Daniel on röövitud. Aga kuidas see on võimalik? Ning ma peaks ka sulle paarist asjast rääkima. Ma elan nüüd juba 7 kuud Los Angeleses. Juba alguses kohtasin ühte noormeest. Ta sarnanes meeletult Dannyga. Ta rääkis, et tal pole ema ning mulle meenus, et teil pole isa. Panin pildi kokku - David (too noormees) on Danieli kaksikvend ning ka sinu vend. Olen kohtunud ka teie isaga. Dave ei räägi sõnakestki eesti keeles ning nüüd olen Davega kihlatud. Kuid mulle on sulle üks uudis veel - sinust saab onu. Laps on Danny oma. Aga kas see on võimalik, et ta on elus? Nii hästi kui mina mäletan, suri ta minu käte vahel selle auto pärast. Aga äkki oli see lavastus?

Parimate soovidega,

Nata!"

Lisasin talle igaks juhuks ka oma aadressi. Klõpsasin 'saada' nuppu ja ülla-ülla, kiri oligi läinud. Avastasin juba 5 minuti pärast uue kirja - Raylt. Klõpsasin sellele.

"Tere Nata!

Sain su kirja kätte. Kuule, aga äkki viitsid Skype'i tulla?

Ray."

Ega mul muud üle ei jäänudki. Läksin skaipi ja tegin kõne talle.

"Tsau Nata-Kata!" tervitas ta mind naljatades.

"Tsau Plei-Rei!" vastasin.

"Sa tahad öelda, et tead mu isa ja Danny kaksikvenda?"

"Jah. Su isa nimi on ju Rasmus?"

"Ma olin väike ja ei mäleta eriti."

"Nojah, sa pidid olema neljane, kui isa Ameerikasse kolis. Kas sa ei mäleta, et su vanematel sündisid kaksikud?"

"Ei mäleta. Aga missugune see David on?"

"Välimuselt on ta nagu Dan, ainult et tal on natuke pikemad juuksed, mitte nii pikad kui su rastad. Tal on bänd. Mis on päris hea muide. Kui ma hakkaks ta olemusest enda pilgu järgi rääkima, läheks jutt üsna imalaks."

"Okei. Aga sa kirjutasid, et said täna kõne. Kui palju taheti?" küsis Ray.

"50 000 eeku. Algul ma ei saanud aru. Ta kordas muudkui 'sinu peigmees'. Noh kui ma kõne sain, oli Dave mind juba naiseks palunud, seega olin segaduses. Lõpuks ütlesin, et ta on minu kõrval. See hääl ütles teisele, et Charlie,meil on vist vale inimene, noh nagu röövitud. Siis ta küsis, et su peika nimi on ju Daniel. Siis lõpetasin kõne. Ma olin šokis," seletasin Rayle.

"50 tonni. See vähe vähe ei ole või?"

"Loll. Ta ütles, et Dan on nende käes. Aga Dan on ju surnud, onju?"

"Minu teada küll," vastas Ray.

Siis kuulsin ,et mu telefon hakkas helisema. Haarasin mobla ning ütlesin Rayle, et see oli too röövel.

"Halloo," vastasin telefonile.

"Noh, raha koos?"

"Mis raha?" küsisin lolli mängides.

"Raha su peigmehe eest," vastas hääl.

"Mis ta nimi on?" Hääl hakkas naerma.

"Väga naljakas. Sa ei mäleta enam Danieli. On sul tõesti nii palju peigmehi?"

"Mis see teie asi on, kui ongi. Te väidate, et teil on Daniel, aga mina väidan et ei ole," laususin enesekindlalt.

"Miks te nii arvate?"

"Danny suri 7 kuud tagasi. Minu teada asub ta kalmistus mulla all. Olgu muld talle kerge!"

"Ei ole ta midagi seal," vastas hääl mulle.

"Aga tõestage, et ta on elus!"

"Ma võin telefoni ka tema kõrva äärde panna ja teibi suult tõmmata. Mul on täna hea tuju. Küll oleks halb lugu, kui mul oleks halb tuju."

"Kas te annate meile 5 minutit?" pärisin.

"Olgu," oli kosta karjeta ning vandumist, "halloo?"

"Nata, see olen mina Dan."

"Kuidas sa elus oled? Miks?"

"See oli lavastus. Need tüübid olid mul jälil."

"Mis tüübid? Kas sa üldse kujutad ette, mida mina tundsin, ah?"

"Need samad, kelle käes ma olen. Ja ei, ma ei kujuta ette, mida sina tundsid."

"Perse. Ma võin su lunaraha maksta, kuid sind ma ei taha enam kunagi näha. Küll on tore, et ma olen edasi liikunud," ütlesin ning mõistsin, et sain suu õigel ajal kinni.