See öö muutis kõik

2. osa

Enne tunni algust sisenes too poiss, kes oli teist rünnanud.
Ma ei pööranud talle tähelepanu. Mõne hetke pärast kuulsin köhatust enda kõrval.
Vaatasin ülesse ja see poiss seisis seal.
"Mida?", küsisin.
"Sa istud minu koha peal.", ütles poiss ärritunult.
"Vabandust siis, ega kohe ei pea siis ärrituma.", ütlesin.
Võtsin oma asjad ja tõusin püsti.
"Palun. Su koht on nüüd vaba.", ütlesin talle.
"Aitäh.", ütles ta teeseldes tänulikkust.
Vaatasin klassis ringi. Tühje kohti polnud, peale selle poisi ja ühe tüdruku kõrval. Selle ülbiku kõrvale ma kindlasti ei istu. Läksin siis tüdruku juurde.
"Tere. Kas ma võin sinu kõrvale istuda?", küsisin viisakalt.
"Jah.", vastas ta.
Panin asjad lauale ja istusin maha.
"Aitäh. Mina olen Cassie.", ütlesin.
Tahtsin tõesti endale sõpru leida või vähemalt ühe sõbra.
"Pole tänu väärt. Ma olen Candice.", ütles ta.
Ma naeratasin talle.
Üle pika aja ma naeratasin. Vanematel on hea meel sellest kuuldes.
Siis sisenes õpetaja klassi ja algas tund.

Söögivahetund

Läksime Candicega sööklasse.
Võtsin kandiku ja hakkasin süüa võtma.
Hakkasin lauataha kõndima, kui keegi müksas mind ja kõik mu käes olev toit kukkus maha. Kõik õpilased vaatasid mind.
Vaatasin siis seda, kes mind müksas. Selleks oli see poiss.
"Vaata ka kus sa kõnnid.", ütlesin talle. See oli tema süü.
"Äkki vaataksid ise.", ütles ta ülbelt.
"Sa tahad öelda, et see on minu süü. Tead, ei ole. See on sinu süü, sest sa ei viitsinud oma silmi maast tõsta.", ütlesin talle.
Ta vaatas mind ikka väga vihaselt. Aga ma ei kartnud teda.
Ma kõndisin minema. Mul läks isu ära.

Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis. Pildil see poiss.