See öö muutis kõik

30. osa

Cassie pov

Jõudsime Johni juurde. Võtsin telefoni ja helistasin emale.
"Ema. Joseph on meie maja ees ja ta ei lahku. Ma olen Johni ja Robini juures praegu.", ütlesin.
"Mida? Kuidas ta julgeb. Kas ta nägi sind?", küsis ta.
"Alustame algusest. Ma olin klassis ja siis tuli Candice koos  Josephiga klassi. Nad tulid minu juurde. Õnneks tulid John ja Robert ning valetasid õpetajale, et pean kaasa tulema. Siis läksime Robiniga minu juurde ning siis tuli Joseph. John üritas teda meelitada aga asjatult. Läksime tagaukse kaudu minema.", ütlesin.
"Olgu. Ole siis seal natuke. Võid olla terve öö igaks juhuks. Ma räägin ise isale pärast.", ütles ema.
"Teeme nii.", ütlesin.
"Ole tubli siis.", ütles ta.
"Jah ema.", vastasin.
Lõpetasin kõne.

"Ma näitan sulle su toa, kus sa magad.", ütles Robin.
"Te vanematelt ei küsigi kas ma võin siia jääda?", küsisin.
"Nad on tööreisil ning tulevad alles järgmisel nädalal.", vastas John.
Robin näitas mulle mu toa. Panin kotid maha ja istusin voodile.
Ka Robin istus.
"Kõik saab korda.", ütles ta.
"Ma loodan. Ma ei taha temaga kohtuda. Ma kardan teda. Sellest ajast saadik kui sain teada, et ta on siin, ei saa ma magada. Mul on jälle need luupainajad. Ma pole vanematele öelnud, et nad ei muretseks. Õnneks pole ma veel karjudes üles ärganud. Alguses oli see peaaegu iga öö.", ütlesin.
"Oh jumal. Mul on kahju.", ütles Robin.
"Pole midagi.", ütlesin.
"Sa puhka nüüd. Sa oled kindlasti väsinud.", ütles ta.
Heitsin siis pikali. Robin lahkus ka kohe.
Tal oli õigus. Ma olin väsinud.

Uus osa olemas. Loodan, et meeldis.
Tahan teavitada teid, et järgmine osa on selle raamatu viimane osa.
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
~
Aga ärge muretsege. Sellele raamatule tuleb järg!!!
:) :) :)