4. osa

1.2K 101 4
                                    

"Nii. Nüüd kuulake mind tähelepanelikult. Te peate koostama võimlemiskava, mille järgmine tund esitate. Kas on kõik selge?", ütles õpetaja.
"Kas need harjutused peavad olema  nagu paaris või eraldi ja samal ajal?", küsis üks tüdruk.
"Kuidas ise tahate? Täpselt nagu eelmisel aastal. Kava peab koosnema 7-st erinevast harjutusest.", vastas õpetaja.
Läksime siis kõik erinevatesse kohtadesse harjutama. Kõik teadsid, mida teha. Minul polnud halli aimugi mitte.
"Tule. Ära unista.", ütles John.
Kõndisin tema järel seina äärde.
"Ära arva, et ma sellega rahul olen, aga hakkame peale. Mida varem, seda parem. Ja parem oleks, kui sa teed nii nagu ütlen. Sa nagu nii ei tea midagi.", ütles ta.
Ma ei öelnud midagi. Ootasin tema käsku nagu talle meeldib käsutada.
"Esimene harjutus on kätelseis. Ma teen esimesena ning siis sina. Sa võtad jalgadest kinni ja hoiad 30 sekundit.", ütles ta siis.
Siis ta hakkas kätelseisu tegema. Õnneks sain ta jalgadest kohe kinni haarata,  enne kui oleksin vastu nägu saanud.
"Võid lahti lasta.", ütles ta järsku.
Siis oli minu kord. Õnneks suutsin seda teha. Läksin kätelseisu ning ta käed hoidsid mu jalgadest kinni.
Siis lasi ta lahti ja läksin tagasi püsti.
"Järgmine harjutus on see.", ütles ta.
Ning seletas selle ära.
Hakkasime siis pihta. Õnnrks sain sellega hakkama. See tundus raske.
"Nüüd teeme hundiratta.", ütles ta.
Ta alustas. Hakkasin ka tegema, aga poole peal hakkas pea ringi käima. Ning kukkusin maha. See oli päris valus. Kuulsin õpetaja karjumist ning siis tundsin kellegi käsi enda ümber ning et mind tõstetakse üles. Siis kaotasin teadvuse.

Siin uus osa. Loodan, et meeldis.

See öö muutis kõikDonde viven las historias. Descúbrelo ahora