"Tatia, Alexandra!", kutsus ema.
Me olime õega aasal ja korjasime lilli.
"Ja ema?", küsis Tatia.
"Tulge tuppa. Söök on valmis.", hõikas ema.
Hakkasime siis õega tuppa minema. Panime lilled ära ning istusime lauda.
Järgmine päev
Tulime just jalutamast, kui nägime õega, et meie tädi on meile külla tulnud.
Läksime joostes tuppa.
"Hea, et te tulide. Õde tuli meile külla.", ütles ema.
Me läksime kallistama tädi.
Lõuna
Istusime lauda.
"Meile tulid uued naabrid.", ütles ema.
"Kes?", küsisin.
"Ma veel ei tea.", vastas ema.
Peale söömist läks ema poodi.
Meie hakkasime kuulama tädi jutustusi tema seikluste kohta.
Varsti tuli ema koju.
"Täna õhtul oleme oodatud uute naabrite juurde õhtusöögile.", ütles ema.
Meie Tatiaga rõõmustasime ja läksime kleite valima ning end sättima.
Õhtu
Saime valmis.
Ema tuli juba vaatama, kas oleme valmis.
Tädi otsustas koju jääda. Nii me siis Tatiaga läksime koos emaga uute naabritele külla. Kuulsime, et neil on kuus last.
Jõudsime kohale.
Ema koputas uksele ja varsti avanes see. Lävel seisis pikkade blondide juustega naine.
"Tere tulemast.", ütles ta.
"Tere.", ütlesime ka meie.
Ta lasi meid sisse.
Läksime külaliste tuppa ja meie ees seisid pere isa, viis poega ja üks tütar.
"Tere õhtust. Mina olen Sheila Petrova. Need on minu tütred Tatia ja Alexandra Petrova.", ütles ema.
"Mina olen Esther nagu te teate. Tema on minu abikaasa Mikael Mikaelson ja nemad on meie lapsed. Klaus, Elijah, Finn, Kol, Rebekah ja Henrik.", ütles Esther.
Siis juhatas ta meid söögituppa.
Siin esimene osa sellel raamatul. Loodan, et meeldis. Pildil Alexandra.
YOU ARE READING
Unustatud Petrova
FanfictionAlexandra Petrova on Tatia Petrova kaksikõde. Nad on nagu sukk ja saabas. Alati koos. Ühel päeval aga peab Alexandra lahkuma koos tädiga. Sellel päeval kohtub ta ka uute naabritega, kelleks olid Mikaelsonide pere. Talle hakkab meeldima Elijah, aga t...
