Unustatud Petrova

7.osa

Alexandra pov

Läksin tagasi auto juurde. Damon ja Stefan olid seal.
"Sa pidid ju siin ootama?", küsis Damon.
"Mul hakkas igav.", vastasin.
Läksin autosse.
Õnneks tulid ka nemad ning läksime koju.
Koju jõudes oli Elena seal.
"On kõik korras?", küsisin.
"Jah.", vastas ta.
Läksin oma tuppa.
Vahetasin riided ning läksin magama.

Hommik

Ärkasin kõnelemise peale üles. Jälle need idioodid ei lase mul magada. Vaatasin kella. Kell oli alles pool seitse.

Panin selga mustad retuusid ja musta topi. Peale panin musta jaki.
Jalga panin mustad kingad.
Läksin alla.
"Kas te olete tõesti lollid või te mängite lolli?", küsisin elutuppa jõudes.
"Jälle halvas tujus.", ütles Damon.
Nägin Klausi ja Elijaht seal.
Ei noh keegi ei vaevu mu küsimusele vastamagi.
"Te räägite liiga kõvasti ning ei lasknud mul magada ja see pole esimene kord. Kui kolmas kord peaks tulema, siis te nii lihtsalt ei pääse.", ütlesin.
"Ahah.", ütles Damon.
"Mida teie siin teete?", küsisin.
"Tulime tänama teid.", vastas Klaus.
"Te teete nalja. Klaus Mikaelson tuleb tänama Salvatore. Wow.", ütlesin.
"Kas sa lõpetaksid Katherinetamise?", küsis Damon.
"Mida ma nüüd tegin. Ma pole teda näinudki ja sa võrdled mind temaga.", ütlesin.
"Sa käitud vahel nagu tema.", ütles Damon.
"No sorry. Pole kavas olla tema moodi, aga selline ma olen.", ütlesin.
"Sa oled tõesti temaga nii sarnane.", ütles Klaus.
"Sina oled vait ja see ei puuduta sind.", ütlesin.

Siin uus osa. Loodan, et meeldis.
Vabandust, et varem pole tulnud uut osa.