4. osa

84 8 3
                                    

Alexandra pov

"Ka mina olen esialgne. Üks nõid teadis seda loitsu, millega nende ema nad vampiiriks muutis. Ta muutis ka minu.", vastasin.
"Oot-oot. Alustame algusest. Kust sa neid tunned?", küsis Damon.
"Ma elasin Tatia ja emaga siin üle tuhande aasta tagasi. Ühel päeval aga tuli mu tädi meile külla ning ütles, et ma tulen temaga kaasa. Tollel päeval kohtusime me Mikaelsonidega. Järgmisel päeval pidin lahkuma.
Kahe aasta pärast tulin tagasi, aga küla oli hävinenud. Sain tollelt nõialt kõigest teada. Must sai vampiir ja olen otsinud Mikaelsone kõikjalt ja nüüd leidsin nad.", vastasin.
"Miks sa neid otsinud oled?", küsis Elena.
"Ma tahan neile kättemaksta. Eriti Estherile, Mikaelile ja Klausile ning ka Elijahle.", vastasin.
"Sulle teadmiseks Mikael on surnud. Klaus tappis ta, kuna Mikael tahtis ta tappa.", ütles Damon.
"Oleks tahtnud seda ise teha, aga vähemalt on ta surnud. Kui te lähete sinna, siis ärge mainige mind. Ma tahan neid kõiki ise isiklikult teavitada, et olen elus.", ütlesin.
"Me ei tee seda.", ütles Damon.
Mõne aja pärast nad lahkusid.

Hommik

Läksin alla.
Ka Stefan ja Damon olid all.
"Kuidas läks?", küsisin.
"Hästi. Pere on koos.", vastas Damon.
Siis helises uksekell.
Damon läks avama.
Ta tuli koos Elenaga tagasi.
"Esther kutsus mind homsele ballile.", ütles Elena.
"Sa ei lähe.", ütles Damon.
"Lähen.", vaidles Elena vastu.
"Alexandra võib sind teeselda.", ütles Damon.
"See ei lähe läbi. Nad saavad aru, et olen vampiir.", ütlesin.
"Alexil on õigus. Kui sina  lähed, siis tuleme kaasa.",ütles Stefan.
"Ka mina tulen.", ütlesin.
Saigi otsustatud. Me läheme.

Siin uus osa. Loodan, et meeldis.

Unustatud PetrovaWhere stories live. Discover now