Unustatud Petrova

5. osa

Alexandra pov

Täna on siis see ball. Me Elenaga olime Salvatorede mansionis ja sättisime peoks.
Elena pani sädeleva kuldse/musta kleidi, mina tume sinise. Tegin ka õrna meigi.
"Sa näed tõesti Katherine moodi välja.", ütles Elena.
"Ka sina näed kena välja.", ütlesin.
Ta hakkas selle peale naerma.
"Ma mõtlen tõsiselt. Te olete välimuselt nii sarnased, aga iseloomult erinevad.", ütles ta.
"Noh jah. Ma olen teisiku kaksik õde. Ma pole muide Katherinega kohtunud  ning ei tea, milline ta on.", ütlesin.
"Ma arvan, et sa ei tahagi temaga kohtuda. Ta on täielikult bitch.", ütles ta.
Hakkasin naerma.
Siis läksime alla. Hakkasime koos Salvatoredega ballile minema.
Lõpuks jõudsime kohale.
Me läksime Elenaga laua juurde.
Nägin eemal Klausi koos Carolinega. Ning Damonit linnapeaga ja Koliga. Nägin Finni lähenemas. Pöörasin ruttu selja.
Ta ütles Elenale, et ta läheks Estheriga rääkima.
"Ole ettevaatlik. Esther on vägagi ohtlik ja võimas nõid.", ütlesin talle väga vaikselt.
Ta noogutas.
Siis kogunesid Mikaelsonid trepile. Nägin neid kõiki peale Estheri. Tahtsin juba näha nende reageeringut, kui nad mind näevad. Ma hävitan nad. See on kindel. Nüüd algas tants. Damon kutsus Elena tantsima. Mina ei läinud. Ma loodan, et nad mind pole veel märganud.
Muusika lõppes. Nägin, kuidas Elena üles läks.
Mõne aja pärast tuli Elena koos Elijahga alla.
Ning siis tuli Esther trepile ja pidas kõne.
Nad polegi mind märganud. Väga tore.
Siis kuulsin, et Damon ja Elena tülitsevad. Damon läks ülesse. Mõne minuti pärast kuulsin hääli. Kõik läksid välja. Ka Mikaelsonid.
Ma läksin siis ka.
Damon oli koos Koliga rõdult alla kukkunud. Koli kael oli murtud.
"Miks sa seda tegid?", küsis Stefan.
"Ma olen nagu nii probleem.", vastas Damon.
Ta vaatas Elenale otsa.
Siis ta lahkus.
"Mida sa siin teed bitch?", küsis keegi mu selja taga. See oli Rebekah.
Pöörasin ümber.
"Kuidas palun?", küsisin.
"Mida sa siin teed Katherine?", küsis Rebekah.
"Oi. Katherine otsustas meile külla tulla.", ütles Klaus.
"Praegu pole õige aeg. Viime Koli tuppa.", ütles Elijah.
Elijah võttis Koli ja lahkus.
"Kurdiks jäid või?", küsis Rebekah uuesti.
"Ma ei teadnudki, et sa oled nii tüütuks muutunud.", ütlesin.
"Kuidas sa julged?", küsis Rebekah vihaselt.
Nad pidasid mind Katherineks.
"Lõpetage.", ütles Esther.
"Bye.", ütlesin siis ning kavatsesin lahkuda.
"Kuhu sa lähed? Me pole veel lõpetanud.", ütles Klaus.
"Oleme.", ütlesin.
Rebekah tuli mulle ette.
Märkasin, et Esther oli lahkunud.
"Mida te tahate?", küsisin.
"Räägime.", ütles Elijah tagasi tulles.
Elena hakkas lahkuma koos Stefaniga.
Ma noogutasin neile.
"Olgu. Räägime, aga ma ei kavatse seda siin teha.", ütlesin.
Läksime sisse.
"Mida sa siin teed, Katherine?", küsis Elijah.
Ma hakkasin naerma.
"Te ikka veel arvate, et olen Katherine. Nii palju, kui ma temast tean, ei käitu ta nii.", ütlesin.
"Kes sa siis oled?", küsis Klaus.
"Arvake.", ütlesin.
"Kust me teame?", küsis Rebekah.
"Sa näed välja täpselt nagu Katherine.", ütles Klaus.
"Ma olen kuulnud seda.", ütlesin.
"Kas te olete lollid? Te ei mäleta teda.", ütles Kol minu selja taga trepist alla tulles.
"Keda?", küsis Elijah.
Ma olin pettunud. Elijah meeldis mulle. Aga nüüd ta isegi ei mäleta mind. Loogiline, ta armastas Tatiat. Alati mu õde. Mina jään alati tagaplaanile. Mind unustatakse.
"Kas te tõesti ei mäleta? Tatia tuleb teile meelde?", küsis Kol.
"Mis Tatia siia puutub?", küsis Klaus.
"Te unustasite. Te mäletate ainult Tatiat. No muidugi. Te ju mõlemad armusite temasse. Muidugi jääb tema meelde. Aga mina? Kas Alexandra nimi ütleb teile midagi?", küsisin.
"Alexandra? See oled sina?", küsis Elijah.
Nad kõik vaatasid mind üllatunute nägudega.
"See on tema.", ütles Kol.
"Kuidas sina mind mäletad, kui nemad seda ei mäleta?", küsisin.
"Sest ma armusin sinusse. Ja ma ootasin, kuna sa tagasi tuled.", vastas ta.
Sellepärast ta mind vaatasgi nii, kui ma lahkusin. Ta tuli mind saatma.
"Aitäh.", ütlesin.
Rebekah tuli mulle lähemale ja tahtis mind kallistada.
"Ära isegi mõtle seda.", ütlesin talle.
"Aga...", ütles ta.
"Mida sa siin teed?", küsis Klaus.
"Kas see pole ilmselge?", küsis Kol.
"Mis asi?", küsis Elijah.
"Ma tulin, et teile kättemaksta.", vastasin.
"Miks?", küsis Rebekah.
Ma naersin.
"Tõsiselt. Te olete mäluaugu saanud vist. Arvate, et ma ei tea, mis juhtus 1000 aastat tagasi. Te maksate kõige eest, mida te mulle tegite. Välja arvatud Kol ja Rebekah.
Teie jääte kättemaksust välja.", ütlesin.
"Mida meie tegime?", küsis Elijah.
"Eks tuletage meelde. Mina nüüd lahkun. Head õhtut.", ütlesin.
Hakkasin lahkuma. Ukse juures peatusin.
"Ja teile teadmiseks, ka mina olen algvampiir.", ütlesin.
Ninv siis lahkusin.

Siin uus osa. Loodan, et meeldis.