1000 aastat hiljem
Saabusin linna nimega Mistyc Falls.
Ma olen otsinud Mikaelsone, aga nad on kavalad. Ma pole neid leidnud.
Ma tulin siia, kuna Damon Salvatore kutsus. Nad vajasid mu abi. Nad muidugi ei tea mu minevikust ja et olen esialgne. Ajasid segi mind Katherinega.
Jõudsin nende mansioni ette.
Võtsin koti ja kohvri ja läksin ukse taha. Koputasin uksele.
Mõne hetke pärast avati uks ja mu ees seisis Damon.
"Sa tulidki.", ütles ta.
"Ma ütlesin, et tulen.", ütlesin.
Ta lasi mu sisse.
Ta näitas mu toa ära, siis läksime elutuppa, kus olid Stefan ja minusugune tüdruk.
"Katherine? Mida tema siin teeb?", küsis ta.
"Ma pole Katherine. Ma olen Alexandra Petrova.", vastasin.
Ta oli üllatunud.
"Aa. Vabandust. Te olete nii sarnased.", ütles ta.
"Pole midagi.", vastasin.
Istusin tugitooli.
"Miks te mind kutsusite?", küsisin.
"Meil on probleem. Nimelt siin on hübriid, kes põhimõtteliselt on vaja hävitada.", vastas Damon.
"Ja kes täpsemalt?", küsisin.
"Klaus Mikaelson.", vastas ta.
Tõusin püsti.
"Klaus Mikaelson?", küsisin.
"Jah. Mis siis?", küsis Damon.
"Lõpuks leidsin ta.", vastasin.
Nad kõik vaatasid mind segaselt.
"Täna kohtume Stefaniga nendega. Meil on plaan. Nimelt me avame kohvrid, kus on Klausi pere.", ütles Damon.
"Nad on algvampiirid.", ütles Elena.
"Ma tean. Ka mina olen.", ütlesin.
"Mida?", küsisid nad kõik nagu ühest suust.
Siin uus osa. Loodan, et meeldis. Pildil Alexandra.
YOU ARE READING
Unustatud Petrova
FanfictionAlexandra Petrova on Tatia Petrova kaksikõde. Nad on nagu sukk ja saabas. Alati koos. Ühel päeval aga peab Alexandra lahkuma koos tädiga. Sellel päeval kohtub ta ka uute naabritega, kelleks olid Mikaelsonide pere. Talle hakkab meeldima Elijah, aga t...
