Unustatud Petrova

14. osa

Alexandra pov

"Mida Katherine siin teeb?", küsis Stefan.
"Teeskles Elenat.", vastas Damon.
"Peab nentima, et välimuselt pani ta täppi, ainult silmad ei ole eriti sarnased. Meik on erinev.", ütlesin.
"Päris hea arvamus sellelt, kes väidetavalt sarnaneb minuga.", ütles Katherine.
"Kas sa arvasid, et ma kiitsin sind? No way!", ütlesin.
Elena naeris ning ka Damon.
"Ta on sinuga sarnane kui ta ülbitsema hakkab.", ütles Damon.
"Ahah. Ma ei kavatse siin hullude juures enam olla. Nägemist. Oli meeldiv tutvuda, Alexandra.", ütles Katherine.
"Mul oli meeldiv näha, milline on Katherine.", ütlesin.
Ning Katherine lahkus.
"Sul oli õigus Elena. Ta on täielik bitch.", ütlesin ning läksin oma tuppa.
Heitsin voodile pikali, kui mu telefon tegi häält. Võtsin selle taskust ja vaatasin. Uus sõnum oli tulnud.
Avasin ning see oli Kolilt.

Tere, kallis. Mis teed?

Ei midagi. Niisama. Ja mis ajast olen ma su kallis?

Sa tead mind küll juba. Ma kutsun lihtsalt nii. Ja sinu puhul on põhjust. Aga see selleks. Kas sul on aega?

Jah. Mis siis?

Läheks välja.

Olgu. Mul pole nagunii midagi targemat teha.

Ma tulen sulle poole tunni pärast järele. Sobib?

Jah.

Olgu. Kohtumiseni, armas.

Pool tundi aega sättimiseks. Läksin kapi juurde ning panin mustad skinny jeansid musta topi ja musta nahktagi.
Jalga panin põlvedeni ulatuvad mustad saapad.
Meik oli mul olemas. Vaatasin kella ning mul oli kümme minutit aega.
Võtsin väikese koti ning panin sinna rahakoti ja telefoni.
Siis läksin alla.
"Ja kuhu sina meil lähed?", küsis Damon.
"Ja see ei ole sinu asi.", vastasin ning läksin välja.
Kahe minuti pärast oli Kol kohal.
"Ära ütle, et ootasid siin väljas.", ütles ta autost välja tulles.
"Ma just jõudsin.", ütlesin.
"Tore. Palun.", ütles ta.
Ta tegi mulle ukse lahti.
"Aitäh.", vastasin.

Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis.