9.

34 5 2
                                    

KAO MU ELUST! 9.osa

Vaatasin veel järele autole, mis mu siia jättis. On see kõik päris? Kas nad tõesti jätsid mu siia?

Hakkasin juba peaaegu nutma, kui kaugemalt tulid naine ja poiss. Mõlemad olid ratsariietes ja lehvitasid mulle. Piinlik moment, kuna ma isegi ei tundnud neid.
Nad jõudsid lähemale ja see naine hakkas minuga rääkima:"Tere! Mina olen Rebecca! Ja sina oled vist Andra? Igatahes, see siis on minu kodu tall ja nagu ma atu saan tulid sa siia mulle app. Mu poeg, William saadab su külaliste tuppa ja siis tegutsete edasi. Ma ise lähen ära võistlustele ja ööbin u nädal seal. Head aega ja saage hästi läbi!"

W:"Tere! Niiet sa oled siis Andra?"

M:"Jah, tere."

W:"Tule kaasa!"

Ta viis mu sinna külaliste tuppa ja palus mul selga panna riided, mis ei sega ratsutamist.
Tulin sealt varsti välja:"Oot, me hakkame ratsutama?"

W:"Noh kuna meil on suhteliselt uus ja noor hobune, kes vajab palju liikumist ja õpetamist siis jah. Ega sa ei karda?"

M:"Ei ei! Lihtsalt ma olen hobuseseljas istunud ainult ühe korra, 6 aastaselt."

W:"Pole midagi ma õpetan sind!"

Kõigepealt seletas ta mulle palju asju nt mis on traav, sadula osad ja igasugu teised hobustega seotud asjad.
Siis võtsime jalutusnöörid ja lãksime koplisse. Seal oli väga väga palju hobuseid.
Üks imeilus oranžikas hobune kappas kõrval koplis ja hirnus.
W:"Tema on Nightmare. Pãris hull poni. Üks tüdruk kunagi sõitis temaga ja ta põrutas oma kaela kuna Nightmare viskas ta alla."

Mulle päris meeldis seal ringi jalutada ja hobustele pai teha. Siis jõudsime oma hobuste juurde. Will läks mustjas hobuse juurde:"See on minu Ultra."
Ta võttis Ultra ja tuli minu hallikas valge laigulise hobuse juurde:"Sina saad Safferi. Saffer ongi see uus hobune. Praegu on ta 5 aastane."

Saffer meeldis mulle hullult.
Me läksime hobustega latritesse, seal hakkasime puhastama. Will pani mu hobusele varustuse ja ma läksin platsile, will minu järel.
Will aitas mu Safferile selga ja sôit võis alata. Õnneks sirge seljaga ma oskasin istuda.

W:"Noh, traavi kah tahad minna?"

M:"Kuda tal on see muidu?"

W:"Normaalne."

Ajasin ta traavile ja see oli mega tore. Ma olin nii õnnelik. Siis ületadime Safferiga ka latte, väga mõnus! Will mul galloppi teha ei tahtnud lasta aga ma olin niigi kõigega nõus.

Will tegi Ultraga korralikult galloppi ja nad hüppasid ka. Unistasin et ka mina saaks seda teha. Will lõpetas ja me tulime maha, viisime hobused ãra.

Tänasin teda trenni eest.
Kuna kell oli üpris palju, hakkasime kodu poole minema. Jãrsku kuulsime hirnatust ja jãrgmisel hetkel jamas Nightmare tee peal veriste esikapjadega. Kabjad olid läbi elekrti traadi jooksmisest verised.
Jooksime sinna ja võtsime ta kinni. Will viis ta haigete hobuste boksi, et ta saaks seal rahulikult olla. Haigete hobuste boks on hästi suur.

Õnneks oli Nightmare üksinda koplis, niiet teised hobused olit kenasti kinni.
Will palus mul hoida Nightmare nii kõvasti päitsetest kinni kui sain. Ise hakkas ta Nightmare kapju puhastama. Nightmare hirnus ja viskas takka. Ta oli tõesti hull.

Lõpuks sai Will Nightmarele sidemed ümber jalgade ning me läksime tuppa. Seal sõin veel Willi tehtud õhtusööki ja lãksin ära magama.

Loodan et teile sobib see hobuste värk siia😊

Piltidel: 1. Nightmare. 2. Andra ja Saffer. 3. William ja Ultra

Omanik

Kao Mu Elust!Où les histoires vivent. Découvrez maintenant