Pierre käis mul mitmeid päevi külas ja me veetsime koos toredalt aega. Samal ajal pidin käima enda mänedžeri juures. Ta andis mulle esimese päris oma laulu laulda - "Aeg". Laulsin selle stuudios ära ja paari päeva möödudes oli see raadios täitsa kuulda. Ema tegi sellest lauas juttu ja ütles, et see laul on nüüd tema lemmik. Mu põsed läksid punaseks.
Mida rohkem hakkas aeg mööduma, seda tihedamini pidin kodust lahkuma, kontserdeid andma kuhugi kaugele. Ma sain Itaalias väga tuntuks, rohkem tuntumaks kui Savina. Cora isegi küsis mult ükskord naljatades, et kas autogrammi saaks. Mina vastasin tema naljale nii, et haarasin ta huulepulga ja kirjutasin selle ta jalale. Eks ta pidi natuke veega seda hõõruma, aga mina ei tahtnud, et meie sõprussuhe muutuks vaid seetõttu, et mina nüüd veidi tuntust siin maal olen kogunud.
Oli kuus aastat möödunud, pidin saama kokku parasjagu minu mänedžeri Dacio Cardosaga. Me rääkisime tema kabinetis.
"Lauretta, sa tead väga hästi, et oled siin Itaaliamaal kuulus lauljatar. Teised riigid on sinust kuulnud ja nad tahavad, et sa neile esinema tuleks. Mina nõustusin juba niiet sa ei saa keelduda! Sul on palju laulu, mida neile laulda!" rääkis Dacio mulle nõudlikult. Olin ehmunud. Isegi pean ju Itaalias ringi reisima, et neid kontserte anda, nüüd ma pean siis teistesse maadesse esinema minema. See oli minu jaoks liig. Olla kaugel emast, Corast ja veel Pierrest.
"Ma keeldun. Ma ei saa," vastasin talle ohkavalt.
"Ma ütlesin, et sa ei saa keelduda. Leping, millele sa alla kirjutasid, sel olid ka reeglid. Ja reeglid ei rikuta!" vaidles Dacio mulle karjuvalt vastu ja andis mulle lepingut lugeda. Ma siis vaatasin seda natuke ja need reeglid, mis seal mulle otse silme ees olid, olid vastikud.
"Ei," pomisesin vaikselt endamisi.
"Jaa," pomises mänedžer mulle vastu ,"me sõidame järgmise aasta suvel San Remosse, kaheks aastaks. Seal saad sa vajalikku, kõike,"
Ma ei saanud taganeda sellest. Pidin seda tegema. Pidin selgitama oma kallimatele inimestele, et mind pole kaks aastat nende juures, kui ma järgmise aasta suvel San Remosse lähen.
YOU ARE READING
Lauretta
Short StoryLauretta Oreme on tavaline 18-aastane Itaalia neiu, kes armastab laulda ja tantsida. Ühel saatuslikul päeval osaleb ta Savina lauluvõistlusel ja võidab selle. Pärast seda saadab teda lauljakarjääris suur edu ja unistused on täitunud, kuid see ei jät...