3. peatükk - Pierre Ragozzino

19 2 0
                                    

8. mail, päev pärast lauluvõistlust, tuli mulle külla hea sõber Pierre Ragozzino ülikoolist. Ta tahtis ka seda võitu lauluvõistlusel tähistada, kuid ma juba ütlesin talle, et ma tähistasin ema ja Coraga juba, aga Pierre oli jäärapäine ning käis peale. Ma lõpuks nõustusin ja siis me läksime kohvikusse rääkima. Tunnid olid möödunud, aga me rääkisime ikka. Mul on üks saladus, mis puudutab teda. Kui ma läksin esimesel päeval ülikooli, armusin ma Pierresse. Ta ei tea seda ega ei saagi, sest see oleks vaid ühepoolne. Olen alati lootnud, et ta võiks minusse armuda, aga selline noormees ei tohiks raisata minu jaoks oma väärtuslikku aega. Ma ei tea, miks ta seda teeb.  Pierre tahtis mulle kangesti vestluse ajal midagi öelda. Ma kuulasin teda. 

"Lauretta, sa oled minu jaoks alati olnud tore, kena ja meeldiv inimene. Sul on suurepärane lauluhääl, mida ma jumaldan. Ma ei tea, kuidas ma seda nüüd ütlen, aga ma ütlen - ma armastan sind!" kõneles Pierre mulle aeglaselt. See viimane lause peatas mu aja. Ma ei tea, mis minusse sisse läks, aga ma jooksin kohvikust minema otse koju. Ma jooksin kogemata ema otsa, kes küsis, et mis mul viga on. 

"Ta ütles, et ta armastab mind! Ta ütles seda!" rääkisin emale rõõmsalt.

"Kes see ütles?" päris ema uudishimulikul toonil.

"Pierre," pomisesin vaikselt ta nime suust välja.

"Tema? Mul on teie üle siis hea meel!" rõõmustas ema selle üle.

"Aga ma jooksin minema, jooksin!" lisasin sellele takka.

"Mida sa tegid?" küsis ema pahaselt ja ta silmad olid päris kurjad. Läksin enda tuppa ja lukustasin end sinna. Miks ma ära jooksin? Miks? Heitsin voodisse pikali ja mõtlesin kõige selle peale. See tundus nii veider.

Ärkasin mõne tunni pärast, ema koputab uksele. Ta ütles, et Pierre tahab minuga rääkida. Tõusin voodist, et ise temaga rääkima minna. Pierre ootas köögilaua taga mind. 

"Pierre, ära ütle midagi. Ma olen ikka rumal, et su juurest minema jooksin! Ootasin alati, et see kord juhtuks - ma armastan sind ka!" rääkisin talle närviliselt, ent kuidagi arusaadavalt. See juhtuski - minu esimene suudlus, kuid Pierre pidi ära minema. Saatsin ta ukseni ja vaatasin, kuidas ta minu juurest lahkub teise ukseni.

LaurettaWhere stories live. Discover now