Minu kord oli esineda. Enam ei saanud sellest võistlusest taganeda, sest seisin juba laval, mikrofoni juures. Sõnad olid mul rangelt päheõpitud ja ma ei saanud mingit sõna unustada ega vahele jätta. Muusika algas ja oli aeg suu laulma panna. Rahvas vaatas mind rõõmsa pilguga ja nad elasid kaasa. Mis see pidi tähendama? Üritasin rahulikult edasi laulda ja seda ma ometi tegingi. Mõne minuti pärast oligi laul lauldud ja mulle tehti suur aplaus. Kuulsin publiku hulgast, et keegi ütles, et meil on võitja käes juba. Sellegi poolest pidid ka teised inimesed esinema, aga tundus, et olen võitnud rahva südame selle esitusega. Ma ei tahtnud ausõna punastada, aga seda juhtus. Mu ema ütles mulle, et mul on suurepärane lauluhääl ja ma peaksin hakkama lauljaks. Cora ütles seda sama, nojah. Esinejad olid nii kiiresti ära esinenud ja žürii hakkas võitjat otsustama. Olin närvis ja istusin publiku hulgas vaikselt. Mingi mees tuli lavale, kõik publik pööras talle pilgu. Tundub, et võitja öeldakse välja. Lootsin, et sel hetkel mu kõrvad kuulevad õigesti võitja nime. Bänd teeb pikalt trummipõrinaid ja mees kuulutab välja võitja:"Lauretta Oreme!"
Mõtlesin, et kas kõrvad ikka kuulsid õigesti. See mees ütles minu nime. Mu ema ja Cora hüppasid rõõmuks lakke ning ütlesid, et ma lavale läheks. Ma pidin vist kõne pidama nüüd, mis polnud väga minu rida.
"Suur-suur aitäh kõigile! Tahan tänada neid, kes mind selleks kõigeks julgustas ning toetas mind selle juures. See võit tähendab mulle paljut." jutustasin lühidalt publikule, mille lõpus tõusis publik püsti ja tegid suure aplausi taas. Mõni tõi isegi suure kimbu lilli ja nad tahtsid veel seda laulu kuulda. Täitsin nende soovi. Laulsin neile veelkord selle laulu ja nad tegid veel suurema aplausi. Publiku hulgas oli kuulda midagi sellist, et ma olen tõeline ja tulevane täht muusikamaailmas. Arvasin, et nüüd pean lavalt lahkuma, aga ei, mind kutsuti lava taha. Seal tahtis minuga rääkida üks mees. Tuli välja, et ta on muusikamänedžer ja ta tahab, et tuleksin tema mänedžmenti. Olin väga õnnelik ja loomulikult nõustusin. See oli minu karjääris kindel edasiminek, mida pidi tähistama. Selleks, et sellega liituda, pidin mingile lepingule alla kirjutama, mida ma ka tegin, ilma, et oleksin sellele alla kirjutanud.
Läksin ema ja Coraga tähistama minu edu. Ema ostis kohalikust poest šokolaaditorti ja šampanjat. Mina tahtsin mahla juua, see mulle meeldis šampanjast rohkem. Minu naabrid soovisid ka mulle õnne võidu puhul ja edu lauljakarjääris. Kõik oli nii õnnelik.
YOU ARE READING
Lauretta
Short StoryLauretta Oreme on tavaline 18-aastane Itaalia neiu, kes armastab laulda ja tantsida. Ühel saatuslikul päeval osaleb ta Savina lauluvõistlusel ja võidab selle. Pärast seda saadab teda lauljakarjääris suur edu ja unistused on täitunud, kuid see ei jät...