XLI OSA

1.6K 165 7
                                    

Ütlen kohe ära, et lõpp pole enam kaugel! 

Lydia 

Ärgates olin segaduses, kui mind ümbritsesid beeži-valge kirjud seinad ja ma lamasin liigagi mugavas voodis tilgutid küljes. 

Tundes survet oma vasakul käed üritasin keerata pilgu sinna poole, kuid sealt pimestas mind ühe hetkega valgus sundides silmad sulgema, väikese aja peale silmad suutsid harjuda ja vaatasin kätt pigistavat inimest - Lissy. 

Kergitasin kulmu. 

Ruumis ringi vaadates märkasin voodis lamamas veel ühe tuttava näo, kes oli täpselt sama moodi aheldatud, kui mina. 

Ruum oli vaikne, kui välja arvata mingi masina vaikne piiksumine. 

Haigla see koht olla ei saanud või kui oli, siis mingi üli luksuslik, sest nii palju, kui olen nendes kohtades käinud on kõik valge, kaasa arvatud seinad ja pole maas uhket tume pruuni puit parketti või ühes toa nurgas oleva laua peal olevat suurt telekat. 

Ja ma pean mainima, et haiglaid olen ma väga palju külastanud. 

Kuulsin ukse avamist ja sinna poole vaadates seisis seal minu jaoks tundmatu naisterahvas, kes ei tundunud sugugi olevat arst või midagi. 

''Oi, oledki ärganud. Tere, ma olen doktor Helly White.'' naeratas naisterahvas sõbralikult ja läks kõige pealt Dom'i voodi juurde. Tegi mõned märkmed paberile ja see järel liikus minu juurde. 

''Mis teie nimi on?'' küsis ta viisakalt. 

''Lydia Faith Vega ja pole vaja teietada.'' sõnasin. 

''Ja vana sa oled?'' küsis ta järgmise küsimuse. 

''18.'' vastasin. 

''Kas sul on aimu, kus sa hetkel oled?'' lisas ta küsimuste sekka järgmise. 

''Viimati olin ma Hispaanias ja Danieli kuskil keldris ja ta süstis minusse midagi.'' sõnasin. 

''Kuidas sa end tunned?'' oli tal juba uus küsimus varuks. 

''Hästi, aga käsi on veidi kange.'' sõnasin. 

''Nii, siis on sinuga hästi.'' noogutas ta. 

''Kus ma hetkel olen üldse? Ja kuidas Lis siia sai ja kas Domiga on kõik hästi?'' küsisin kohe võimalust kasutades. 

''Sa oled hetkel mu kodus, olen alati su vanemaid aidanud, kui peaks mingi vigastus tekkima mõnel ülesandel või midagi sellist. Hetkesel juhul toodi teid minu juurde teadmatusega, miks te teadvuseta,'' sõnas naisterahvas ning hetkeks hingamis pausi ja jätkas ''õnneks polnud midagi hullu ja mõlemad tundute korras olevat. Dominic ei ole veel ärganud. Aa ja ma tegin väikest tööd ka su sinikate kallal, seega peaksid need ka paremad olema.'' 

''Ma tunnen jaa, et silma alune pole nii paistes. Kaua me siin oleme olnud?'' sõnasin. 

''Umbes 2 päeva.'' naeratas Helly. 

''Kus teised on?'' uurisin. 

''Teises toas, kas on soovi, et ütlen, et ärkasid?'' küsis naine. 

''Tahaks Adam'iga rääkida.'' noogutasin selle peale. 

''Olgu, ma siis teavitan teda.'' sõnas ta koos lisatud naeratusega ja lahkus ruumist. 

Läks mõni hetk mööda ja ruumi astus Adam, kelle näost oli näha kergendust ja rõõmu, et kõik oli hästi. 

''Hei, kuidas tunned ennast?'' küsis noormees seina äärest tooli võttes ja selle mu voodi juurde liigutades. 

''Hästi, tänan küsimast. Mis juhtus?'' küsisin talt selle peale. 

''No ütleme nii, et Lis pani pihta mu relva, kui olime baasis ja seal ta tegi veidi lollusi ning sai teada, et Colin ja Blark on mestis. Me keegi muidugi ei aimanud seda. Peale seda liikusime ruttu koju, aga nagu näha oli juba hilja, teid oli minema viidud,'' seletas kutt ''noh siis hakkasime uurima kuhu ja kuidas. Keegi meist väga ei uskunud, et samasse kohta, aga Lissy oli kindel, seega tulime uurima. Ja leidsime teid sealt lõpuks. Mõlemad suht õnnetus olukorras ja teadvuseta.'' 

''Mis Blarkist ja Colinist sai?'' uurisin. 

''Colini lasi Lisanna maha, aga Blarkist me ei tea midagi, pääses põgenema ilmselt.'' sõnas Adam. 

''Lisanna lasi maha? Tegelikult ka?'' olin üllatunud. 

Ta ainult noogutas selle peale. 

''Mis kell on muidu üldse?'' uurisin. 

''3.37 päeval.'' sõnas kutt peale telefoni vaatamist. 

''Selge, kas ma saaks siit voodist välja või midagi?'' uurisin. 

''Ilmselt kohe ei ole Helly nõus sind välja laskma, aga no võid 2-3 tunni pärast proovida uurida, kas ta nõus sind vabastama. 

''Olgu nii.'' sõnasin ''Kaua Lis siin olnud on?'' 

''Alates sellest hetkes, kui siia voodisse tilgutite alla said ja Helly juurde lubas.'' sõnas poiss veidi pettumusega. 

Ilmselgelt ta lootis, et Lissy on koos temaga ikka ka, aga samas sain Lisannast aru, mina oleks sama teinud.

''Olgu siis nii.'' sõnasin.

''Teie jutt on väga huvitav.'' kuulsime pominat üle toa oleva voodi juurest. 

''Oii, meie sangar ärkas ka.'' naeris Adam selle peale. 

''Mis sangar ma ikka olin, kui olin samas olukorras kui Lydia kui te meid leidsite?'' mühatas ta selle peale. 

''Sangar ikkagi, et ei öelnud, kus Meie vanemad on.'' sõnas Adam.

''Lydia ikkagi tugevam ja sangarlikum, et piinatoolis vastu pidas.'' sõnas Dom. 

''Tubli neiu tõesti.'' noogutas Adam ''Aga ma lähen otsin Helly üles, saab sinu ka üle kontrollida Dom.'' 

Muigasin selle peale. 

Oh neid mehi. 

Maffiabossi tütarWhere stories live. Discover now