XLIII OSA

1.6K 175 8
                                    

Lydia

Nüüdseks oli möödas juba pea 2 nädalat sellest, kuidas me viimast korda Blarki nägime ja peamiselt oli see teema juba unustuste hõlma langenud. 

Vanemad lasid mul vabalt liikuda, Adam ei kontrollinud enam mind nii väga ja hoidis iga hinnaga meie head õe-venna suhet, mis mind sugugi ei häirinud ning Dom ja Marcus treenisid mind rõõmsalt käsi võtluseks ja ka relva kasutama, kuigi seda vähem, sest mul puudus relvaluba ja me polnud juhuslikult Ameerika või midagi. 

''Nii kas sa jälgisid meid?'' küsis Dom. ''Jah, aga ma ei saanud ikka mitte sittagi aru, mida ma nüüd täpsemalt tegema pean.'' sõnasin. Tegelikult olin ma vajunud oma mõtte maailma ja ei pannud kummagi juttu just tähele. 

''Okei, ma seletan uuesti.'' sõnas kutt ohkega. 

Muigasin ainult selle peale. 

''Mina annan alla, ma ei jaksa sind ühe asja juures sada korda õpetada.'' sõnas Marcus käsi üles tõstes ja ruumist väljudes. See küll nüüd tema moodi polnud. 

''Ta läks oma poiss-sõbrast lahku ja nüüd on veidi turts, aga vast läheb üle.'' sõnas Dominic selle peale. 

''Aa okei, olgu siis nii.'' noogutasin naeratusega. 

Peale uut seletamist sain aru lõpuks, mis tegema pean, aga tõenäoliselt oleks ka esimese, teisel ja ka viiendal korral saanud, aga ma lihtsalt ei olnud kumbagi neist üldse kuulanud. 

''Nii ja nüüd proovime koos teha seda.'' sõnas ta käsi kokku hõõrudes. 

''Loll oled või? Sa teed mulle pähe.'' ohkasin. 

''Tead, sinu vastaseks saavad umbes 93 protsendilise tõenäosusega olema sellised kutid nagu mina, kui mitte suuremad, seega sul pole hetkel valikut.'' sõnas ta õlgu kehitades. 

Ma teadsin, et sisimas ta tahtis mind lihtsalt puudutada, sest meie üksteisest eemale olek tegi mõlemale haiget, aga kumbki ei teinud seda vajalikku sammu selleks. 

Aga samas tundus see liigagi pervertlik, eriti kui see mõte välja öelda. 

Igal juhul võtsin vastava poosi sisse ja Dom oli ründe valmis. 

Ta ründas ja paari liigutusega olin mina sellili maas ja tema minu peal, ta muigas võidukalt. 

''Ma ütlesin sulle.'' sõnasin talle, oleksin ilmselt ka õlgu kehitanud, aga olin süvenenud millesegi muusse. 

''Ma tean, et ütlesid, aga me jõuame seda veel 1000 korda teha.'' sõnas ta muigega. 

Oh jah, see liigagi perfektne naeratus, mis võtaks jalad nõrgaks igal neiul, isegi minul, kes on täielik kivi süda. 

''Meeldib mis näed?'' küsis ta nüüd kulme kergitades. 

See mõte polnudki nii pervertlik enam, ta oligi täielik pervert. 

''Kas sulle meeldib see kus sa oled?'' küsisin selle peale vastu. 

''Küsimusele pole küsimusega viisakas vastata, kas sa ei tea seda?'' küsis ta selle peale kohe vastu. 

''Kuidas isand ütleb.'' sõnasin muigega. 

Tundsin kuidas ta oli minu mugavus tsooni juba sisse jõudnud ja oli mulle liigagi ohtlikult lähedal. 

Liigutasin natukene enda paremat kätt ja see rändas ta kaela taha. 

Lihtsa liigutusega oli ta mulle piisavalt lähedal, et oma huuled tema omadele suruda. 

See hetk, kui see juhtus nautisime ilmselt seda nii palju kui seda nautida sai, sest nagu ikka klišeelikult lendas just dušširuumi uks lahti ja sadas ruumi sisse Adam ja Lis. 

Tõmbusime kiirelt üksteisest eemale. 

''Nii Lissy, mis sa arvad, milline treening see nüüd oli?'' küsis Adam valjult. 

''Ma usun, et tegu oli suu ja huulte lihaste treeninguga.'' mainis Lis näides mõtlik. 

''Kuule täitsa vajalik nõu, peaks seda kasutama hakkama meie treenitavate puhul, kes teab kuna vaja läheb, eks?'' sõnas nüüd Adam. 

''Lõpetage.'' sõnasin tundes kuidas näost punasemaks lähen. 

''Tõsi, seda läheb elus igal juhul vaja, äkki on vaja mõni valvur või treenitav ära semmida ja siis kahjutuks teha.'' sõnas Lissy selle peale. 

Nad kumbki ei teinud mu öeldust välja. 

Adam näis kõhkleva pilguga olevat, kuid sõnas ''Eee, me ikka peaks selle treeningust välja jätma ja see võiks jääda igaühe enda tuppa, mitte treening saali, mis arvad?'' 

''Tead, mulle hakkas see mõte isegi meeldima.'' mõnistas Lissy nüüd teda. 

Muigasin ainult selle peale. 

''Ei hakanud siin midagi.'' teavitas Adam kindlalt ja pöördus siis meie poole ''Kas te noored olete lõpetanud?'' 

''Võtate järje üle või?'' küsis Dom selle peale. ''Teeks seda suurima heameelega, eriti seda viimast osa. Tundus hea treening nipp.'' sõnas Adam selle peale. 

''Kus juures hea oli tõesti.'' lausus Dom kindlameelselt ja tõusis püsti, tõmmates ka minu jalgele.

''Me ei tahtnud seda teada, kui hea see oli.'' sõnas Liss nüüd. 

''Aga saite teada, ehk rahuldab teie uudishimu soovid.'' naeris Dominic ainult selle peale. 

Kui aus olla, siis siin kambas nägi seda, kuidas nad võidu üksteise kallal alati nokkisid, aga lõpuks ikka nagu suured sõbrad olid. Mulle nii meeldis see, sest selliste inimestega sai nalja. Ja nüüd sain kindel olla, igav mul nendega ei hakka. 

Vähemalt loodan seda. 

Lahkusime lõpuks Dommyga treening saalist, jättes teise noorpaari meist paha treening harjutusi tegema, aga teades noid, siis olin kindel, et nad lõpetavad nii nagu meie, kui mitte hullemini. 

Läksin vahesse, kus tavaliselt vahetasid riideid tüdrukud ja Dom kadus sinna, kus riideid vahetasid poisid. Samuti oli eraldi wc-vannitoad siia loodud, et saaks ilusti pesemas käia. Tegime ka seda mõlemad. 

Rätik ümber läksin tagasi oma vahesse ja märkasin silma viivuks ka palja ülakehaga Domi. 

Ta nägi ikka nii kuradima hea välja, liiga paeluvalt hea lausa. 

Kuivatasin end ilusti ära ja tõmbasin riided selga. 

Olin juba ruumist väljumas, kui nägin kuidas Dom mind meela pilguga piidles. 

''Mida on?'' küsisin silmi kissitades. 

Ta suunas näpu naerdes peegli poole, kust oli täpselt näha tüdrukute riiete vahetamiseks mõeldud vahesse. 

''Mis maalt sa nägid?'' pööritasin silmi. ''Algusest ma arvan.'' sõnas ta õlgu kehitades. 

''Sa oled nüüd mulle võlgu.'' kissitasin silmi. 

''Sinu jaoks mida iganes, printsess.'' naeratas ta. 

Maffiabossi tütarWhere stories live. Discover now