If Life Gives You Lemons/5SOS/PARANDAMISEL

Nädal

Nädal oli sellest möödas kui ma Lukega suhelnud polnud, nädal oli möödas kui ma koolis eirasin silmkontakti ükskõik kellega, terve nädal igatsesin ma Luke kelle ma ise justkui ära ajasin.Terve kuradi nädal olen ma nutnud,sest kaotasin kellegi,kes oli mulle nii tähtis..
Ja kõik ühe kuradi unistuste töökoha pärast..
Mul on lõpetamiseni jäänud neli päeva.
Elasin tänase esmaspäeva üle.
Luke ja teised istuvad eraldi lauas ja Daniella ning Carolina lohutavad mind..
Poiste bänd on kogunud tohutul määral kuulsust Daniella jutu järgi, neil oli suur esinemine Sydney kaare all kus oli viis sada inimest kohal.

Hetkel on kell viis hommikul ja mul algab kool kolme tunni pärast.
Vahin lage mis on sama tühi nagu mu süda.
Mu silmad punetavad ja paistetavad nutmisest ja magamatusest.

Homme toimub 'grandioosne' kooliball kaheteistkümnendatele klassidele.
Ma ei lähe sinna, üks asi on kindel.Istun kodus ja mõtlen millise pasa ma kokku olen ajanud.

Ma kuulsin kuidas mu uks läks lahti.

"Hommikust." Lausus Daniella kes kell viis hommikul minu tuppa lendab.

Vaatasin vaikuses lage.

"isver küll, sa pole nii hullus seisus olnudki.Ära muutu nii depresiivseks." Ütles Daniella ja heitis mu kõrvale pikali.

"Mis sa siin teed?" Ütlesin käredal toonil

"Tulin sind koopast välja ajama.Me lähme täna ballikleiti ostma sulle ja mulle." Lausus Daniella naeratades

"Ma ei tule ballile, sa tead seda." Laususin

"Nalja teed? See peaks olema eelpidustus,et saame sellest põrgust välja.Lisaks me võime koos minna, ma ütlen Ashtonile ära.Sina ja mina koos, mis sa arvad?"

"Daniella see on väga armas sinust,aga ma ei taha tulla." Hingasin sügavalt.

"Lara ma saan aru,et sa hetkel oled katki,aga ma üritan endast parimat anda.Palun tule, kasvõi minu pärast sinna.Sa ei pea Lukega rääkimagi ju." Lausus neiu ja asetas oma käe ümber minu,et mind kallistada.

"Nojah."

"Ma võtan seda jaatava vastusena."

Daniella aitas mul asjad kokku panna ja korda teha.
See oli kordki selle pooleteise nädala jooksul kui ma inimese moodi välja nägin.
Kõndisime all korrusele kööki,kus õuna haarasin külmkapist,mille peale Daniella mind vihaselt vaatas nagu see kass memedest.

"Mida?"võtsin õunast ampsu

"Kas ma pean tõesti sulle normaalset hommikusööki tegema?" Küsis ta pahaselt

"Ei pea,ma elan päeva väga hästi sellega läbi." Daniella pööritas sellepeale silmi

"Kas sa Beckyga oled ühendust võtnud?" Küsis ta.. Palun mingi muu teema..

"Jah olen, Skype teel,sest ta on hetkel Londonis nii kaua kuni ma sinna jõuan." Laususin ja kõndisin koridori kuhu Daniella mulle järgnes.

"Okei , aga sa äramineku peo teed?" Küsis Daniella.

Kehitasin õlgu.

Daniella ilmselgelt oli häiritud mu tuimast suhtumisest,aga mida sa ikka loota saad tüdrukust,kes läks oma kutist lahku..või midagi säärast.

Läksime õue ja Ashton oli autoga ees.

"Daniella.." oigasin

"See on kõigest Ashton." Lausus neiu lõbusalt ja lükkas mu autosse.

Ei...Luke

"Hei Lara." Lausus Ashton.

Ta tõstis pilgu ja siis ehmus nagu minagi.