Alfaisase tütar

2.osa Hakkab jälle pihta

Elisa pov.

Ma astusin kooli uksest sisse ja nagu ikka, kõik tõmbusid seina äärde. Ma kõndisin oma klassi poole kui korraga nägin et üht minu vanust tüdrukut kiusasid paar aastat vanemad poisid. Läksin nende juurde.

Elise: Lõpetage endast väiksema kiusamine. Kiusake kedagi enda suurust.

Nii kui poisid mind nägid lõid nad kohe araks ja kadusid kui tina tuhka. Ka tüdruku silmis oli näha hirmu. Läksin talle lähemale.

Tüdruk: Oh ei!

Elisa: Sa ei pea kartma mind, ma ei tee sulle haiget. Miks need poisid sind kiusasid?

Tüdruk: Ma ei tea isegi. Nad juba ammu kiusavad mind.

Elisa: Ma loodan et enam nad sind ei kiusa. Muide, mis tund sul hakkab.

Tüdruk: Matemaatika.

Elise: Mis su nimi on?

Tüdruk: Merilyn, aga sinu?

Elise: Elise.

Tüdruk ( nüüdsest Merilyn): Aga miks kõik sind kardavad?

Elise: Seda ma küsiks sinu enda käest. Sina ka kartsid mind, alguses vähemalt.

Merilyn: Sinu silma värv... see on selline ähvardav ja nii. Miks sul nii punased need on?

Elise: Ma ise ka ei tea. Ma olen seda igat moodi mõelnud, aga asjatult.

Merilyn: Hmm. Ma võib olla tean miks sul sellised silmad on, aga ma pole kindel. Ma arvan et sa oled libahunt.

Elise: MIDA?!

Merilyn: Ära muretse. Kui sa ka oled seda siis sa pole ainuke. Mina olen ka libahunt ja minuga on vee kaks poissi. Üks on Karl ja teine on Marko.

Marko pov.

Kõndisin just hommikul kooli koridoris ja kõik läksid seina äärde. Täiesti tavaline koolipäeva hommik.

???: Marko!

Hüüdija poole vaatates nägin, et see oli Merilyn ja veel üks tüdruk. Kui ta ümber pööras, sain aru, et see on see punaste silmadega tüdruk.

Autor:

Kuidas teile meeldis see osa. Ma loodan väga et meeldis.

Järgmises osas saate teada, mida Marko ja tüdrukud hakkasid rääkima.

Kui teil on küsimusi mulle, siis ärge kartke, küsige julgelt. Te saate endale intsperatsiooni, millest või mida edasi kirjutada, kui teil peaks mõte täiesti koos olema ja nii edasi.

Head homset koolipäeva!