Eelmoses osas:
Damien: Ma kutsusin sind tegelikult sest mul on sulle üks jutt. Ma olen tegelikult...
Nüüd:
Damien pov.
Damien: Ma olen tegelikult su...
Damien: Su isa.
Kõik lapsed: MIDA?!
Arrow: See on tõsi.
Kõik lapsed vaatasid meid tükk aega. Väljaarvatud Elise, kellel oli pisar silmis. Ta embas mind kõvasti ja nuttis. Ma muutusin inimeseks ja laskusime põlvili. Samuti tuli ka mul pisar silma.
Elise: Ma igatsesin sind.
Damien: Ma tean. Mina sind ka.
Elise: Aga miks sa mind maha jätsid? Miks sa mulle kasuema otsisid?
Damien: Ma pidin, sest mul tuli karja juhtida. Ma käsin sind vaatamas, aga sa juba magasid. Mul on kahju, et sa mind päeval ei näinud.
Siis ma sosistasin talle saladuse, mida ta veel ei tea. Ta imestas selle peale.
Elise: See on siis tõsi, ma olengi libahunt.
Damien: Kus sa seda teadsid?
Elise: Merilyn ütles. Nemad on samuti hundid. Me vist peaks minema hakkama, on juba hilja.
Damien: Hästi, head ööd.
Elise: Tsau paps.
Kui nad ära läksid, hüppasin ka mina oma kivile ja kari jäi magama.
Elise pov.
Tulime ära sealt ja jalutasime koju.
Elise: Lähme koju.
Karl jäi järsku seisma ja nii ka meie.
Merilyn: Karl, mis juhtus.
Karl: Mul... mul pole kodu ega vanemaid. Nii et ma elan metsas.
Elise: Aga kolige minu juurde. Mul on suur maja. Neli tuba.
Merilyn: Meile sobib. Karl võib kohe kaasa minna.
Elise: Hästi. Läksime siis.
Autor:
Ma loodan et teile meeldis. Küsige ikka kui küsimusi on.
Järgmises osas saate teada, mida nad Elise kodus teevad.
VOUS LISEZ
Alfaisase tütar
Loup-garouTere. Minu numi on Elise ja ma olen 17. aastane. Mul on võimed muutuda hundiks. Kuid ma seda ise ei teagi, kuni keegi välja ilmub ja seda mulle ütleb.
