Damien pov.
Õpetaja: Olgu ma arvan et see andis kõigile mu küsimustele vastuse. Teie neljakesi saate viied. Head päeva teile!
Damien: Head päeva jätku Teilegi!
Elise: Aitäh paps, et välja aitasid.
Damien: Ikka, muide ma tõin teile süüa.
Karl: Tänan. Me pidimegi pärast kõnet poodi minema, aga nüüd on tükk aega hooleta.
Järsku helistas mulle Arrow. Ütles, et ma sinna läheksin.
Damien: Aga olgu. Ma pean minema. Olge tublid!
Nii ma hüppasingi ruttu autosse ja sõitsin karja juurde.
Elise pov.
Hüüdsime isale vastu nägemiseni ja hakkasime isa toodud asju lahti pakkima. Kui asjad olid lahti pakitud, hakkasime süüa tegema. Kui söödud saime läksime kõik oma tubadesse.
Karl pov.
Kui sõime lauas siis mul tekkis jällegi see tunne nagu ka siis kui kohtasin Eliset. Tükk aega nagu ei olnud seda tunnet. Ma ei tea miks nüüd see tunne tagasi tuli, aga asi on selles, et ma ei julge talle seda öelda ja ma ei tea isegi mis ta isa sellest arvab. Kui oma tubadesse läksime, läksin ka mina korraks oma tuppa. Seejärel läksin käisin Marko toast läbi ja rääkisin loo ära.
Marko: Sa pead selle asja korda ajama. Nii kui nii ta saab seda teada, sest iga asi tuleb kunagi välja.
Karl: Ma tean, ma tean. Aga ma ei oska kuidagi minna ja öelda.
Marko: Mine räägi temaga, aga enne ma annan sulle paar abinõud.
Elise pov.
Käisin korraks oma toas ja seejärel läksin metsa isa juurde. Autoga muidugi. Jätsin auto tee äärde. Jooksin metsa ja mõne aja pärast olin juba isa juures. Arrow ütles, et teda pole praegu siin. Järsku me kõik ehmatasime, kuna....
Autor:
Ma loodan, et teile meeldis see osa. Ma vabandan, et uut osa ei ole varem välja tulnud, kuna mul oli vahepeal mõtete puudus.
Järgmises osas saate teada, miks Elise ja teised enmatasid. Mis juhtub edasi?
Head homset koolipäeva!
YOU ARE READING
Alfaisase tütar
WerewolfTere. Minu numi on Elise ja ma olen 17. aastane. Mul on võimed muutuda hundiks. Kuid ma seda ise ei teagi, kuni keegi välja ilmub ja seda mulle ütleb.