Elise pov.
Ma rääkisin neile oma idee. Video pidi olema loodusega seotud.
Merilyn: No ma ei tea, iseasi kas see su isale meeldib. Pärast õps küsib, et kuidas te selle video tegite.
Karl: Ma olen Merilyniga nõus. Ma ei oskaks midagi vastata.
Elise: Me mõtleme vastused kas või välja.
Marko: Me ei saa ju öelda, et me tegime hundid arvutiga.
Elise: Seda küll.
Ma läksin isalt küsima, et kas ta on ültse nõus. Rääkisin lühidalt ka selle, mida me ültse tegema peame.
Damien: Ma ei usu, et seda on ültse võimalik kuidagi seletada.
Kui te ka nii öelda tõde rääkiks, siis õpetaja ei usuks teid ja te sattute klassi naerualusteks. No, aga samas teisest küljest võttes tuleks video super.
Elise: Kas sa aitaksid meid?
Damien: Eks vaatab mis teha annab.
Elise: Aitäh paps.
Ma läksin koos isaga tagasi koopasse. Ma seletasin seekord ka kõik pikkemalt ära.
Merilyn: Teeme ära.
Elise: Paps, meil oleks su karja abi vaja.
Ta noogutas nõusolevalt. Nii me hakkasime pihta.
Autor:
Ma jutustan teile ka mis seal siis juhtuma hakkab. Merilyn, Karl, Marko ja Elise kõnnivad metsas ja järsku hakkavad punased tuled (silmad) põlema ja nad tundusid end ümberpiiratud olevat. Ühest nurgast tuli välja alfa (Damien). Ta liikus vaikselt nende poole ja hüppas ning seejärel läks kaamera pilt mustaks (lõpu tunnus). Siis hakkas muusika mängima ja lõputiitrid hakkasid jooksma.
Nii see video oligi. Sooviksin, et saaksin seda ise teha ja teile näidata, aga mul pole piisavalt materjale millega teha.
Ma kirjutan jutu lõpuni ja siis tuleb veel natuke minu poolset teksti.
...
Elise pov.
Me olime videoga väga rahul. Isegi mu isa oli üllatunud.
Damien: Hästi tehtud.
Elise: Aitäh, et meid aitasid.
Damien: ...
Autor:
Aga jah selleks korraks siis kõik. Loodan et teile meeldis
Head homset koolipäeva.
VOUS LISEZ
Alfaisase tütar
Loup-garouTere. Minu numi on Elise ja ma olen 17. aastane. Mul on võimed muutuda hundiks. Kuid ma seda ise ei teagi, kuni keegi välja ilmub ja seda mulle ütleb.
