Alfaisase tütar

15.osa

Elise pov.

Ma ärkasin kell 11.30. Arrow oli juba üleval. Ta rääkis Roki ja Marviga palatist väljas. Ma vaatasin ennast peeglist ja mu silmad olid hullult paistes sellest nutmisest. Läksin käisin vannitoas ja tegin silmad külma veega üle. Läksin tagasi ja isa hakkas vaikselt teadvusele tulema.

Elise: Isa, ma olen nii õnnelik, et sa elus oled.

Damien: Au, mu pea kumiseb ikka veel sellest paugust.

Ma kallistasin isa nii kõvasti kui sain. Teised tulid samuti sisse.

Arrow: On kõik korras?

Damien: Ja, on küll.

Me kõik vaatasime Marvi. Me tutvistasime üksteist.

Marv: Ma... ma palun vabandust, ma nägin hunti, aga ma vist nägin valesti.

Damien: Ah pole midagi. Jäin ellu
vähemalt. Elise, mul on kahju kui simd hirmutasin.

Elise: Ma muretsesin sinu pärast. Ma ei taha sind ka kaotada.

Damien: Ma tean. Ma saan varsti haiglast välja, siis ma saan oma rutiini jätkata.

Elise: Võin talle rääkida?

Damien: No... olgu.

Marv: Rääkida mida?

Elise: Tule minuga kaasa.

Me läksime metsa ja seal rääkisin või noh näitasin meie saladust. Kuna ma ise veel ei osanud moonduda siis ma palusin Arrowlt abi. Kui Arrow moondus järsu hüppega, hakkas Marv hirmust taganema.

Damien pov.

Kui nad kolmekesi läksid palatist välja, hakkasin mina Rokiga rääkima.

Damien: Roki, mida sina ültse siin teed?

Roki: Kui aus olla, siis... mind visati karjast välja.

Damien: Kuidas nii?

Roki: Kuna otsustasin teid aidata.

Damien: Tead mis, tule minu karja üle.

Roki: Kas teised tahavad mind ültse?

Damien: Kui mina käsin, siis tahavad küll. Alfa käsku ei saa eirata.

Roki: Hmh, tõsi.

Autor:

Ma loodan, et teile meeldis. Järgmine osa võib tulla täna õhtul(kui ma muidugi jõuan).

Head koolipäeva jätku, kes veel koolis olema peavad :D.