Marko pov.
Marko: No tere tüdrukud.
Merilyn: Tsau. Sa kindlasti tead teda.
Ma hakkasin tüdrukule sügavamale silma vaatama. Ning järsku tekkis mul hirm. Mõtlesin, et äkki ta teeb mulle midagi. No sest ta silmad olid juba sellised, et ta on ohtlik.
Marko: Jah, tean küll. Mellu, kas ma saaks paar sõna sinuga vahetada?
Merilyn: Ikka.
Marko: Mida sa teed?
Merilyn: Ta pole ohtlik.
Marko: Kus kohast sa seda tead?
Merilyn: No, nagu sa näed siis mina olen täiesti terve.
Marko: Mul on tunne, et ta on see õige. Aga ma ei julge talle seda öelda
Merilyn: Räägi Karliga, äkki ta saab aidata.
Marko: Ma loodan seda isegi.
Merilyn: Tule, lähme räägime edasi.
Kui nurga tagant välja läksime nägime tüdrukut juba jooksmas kuhug, aga ei tea kuhu.
Merilyn: Mis juhtus?
Marko: Pole aimugi.
Elise pov.
Kui nad läksid nurga taha, jäin mõtlema, et kuidas mu isa välja nägi. Selle peale mõeldes tuli mulle pisar silma. Ma jooksin metsa, et natuke hinge tõmmata. Seal nägin hunti, aga kui hunt mind vaatas, jooksis ta kohe minema. Tundus nagu ta oleks kartnud mind. Järsku kuulsin mingit häält.
???: Elise! Kus sa oled?
Vaatasin seljataha ja nägin Merilyni ja Markot koos sama hundiga, kes mind nähes ära jooksis.
Marko: Elise, mida sa siin teed?
Elise: Kuidas te mind leitsite ja kes see hunt on?
Merilyn: See on Karl. Me nägime kui sa metsa jooksid. Kõik muu oli juba Karli abiga.
Elise: Tasa! Ma vist kuulsin midagi.
Autor:
Selleks korraks siis kõik. Kui mul on tekkinud vigu, siis kirjutage, sest ma kirjutan neid õhtu hilja.
Järgmises osas saate teada mida Elise siis kuulis. Kas see või ta on ohtlik.
Head homset koolipäeva! Pidage vastu! :D
YOU ARE READING
Alfaisase tütar
WerewolfTere. Minu numi on Elise ja ma olen 17. aastane. Mul on võimed muutuda hundiks. Kuid ma seda ise ei teagi, kuni keegi välja ilmub ja seda mulle ütleb.