Mr.Right And I// eesti.k/LÕPETATUD

1. Tulekahju

Ärkan selle peale, kuidas keegi mind õlast sikutab. Avan silmad ja juba üsna pea tungib mu ninna meeletult vastik ja vänge hais.

"Ärka, me peame minema!" Karjub isa, kuid ma ei saa aru, mis toimub. Vaatan häguselt toas ringi ning ma näen suitsu ja ka tuld. Tunnen, kuidas keegi mu sülle haarab ning siis jooksma paneb.

"Mis...toimub..." pomisen ma, kuid vastust ei tule. Varsti jõuan kuhugi, kus on värske õhk ja mu pea läheb selgemaks. Avan silmad ja minu poole vaatab mitu silmapaari, kaasa arvatud mu ema. Tõusen istuli ja ema kallistab mind kiiresti.

Näen eemalt, kuidas tuletõrjeautod saabuvad ning siis pööran pilgu meie maja poole. See on üleni leekides ja sellest hõngub kohutavat suitsu.

"Isa? Nurry? Rex?!" Karjun, kui näen, et minu teine perepool on puudu. Ema viipab vaid peaga maja poole ja ma ei tea, mis mulle pähe lööb, kuid ma tõusen püsti, hakates jooksma.

"Ei, Maria!" Karjuvad inimesed selja tagant, kuid ma jooksen ikkagi edasi. Tunnen järsku kohutavat matsu vastu end ja juba olen ma pikali maas.

"Mis sul arus on?!" Karjub isa ja võtab mu sülle. Ta viib mu ema juurde ja seal lamab maas Rex.

"Rex!" Hüüan ma ja kallistan oma koera. Kassi ei näe ma kuskil.

"Nurry?!" Karjun ma isale ja ta suunab pilgu maha.

"Mul on...kahju..." pomiseb ta enda ette ja mina ja ema hakkame nutma.

Pärast mõnda aega vaatan ma inimesi, kes seisavad ümber meie maja ja sosistavad midagi.

"Maria!" Kuulen järsku kellegi karjumist. Pööran ümber ja näen oma sõbrannasid Lisat ja Kate'i.
Nad kallistavad mind ja ma puhken nutma.

"Tule siia, kallike..." kallistavad nad ja me istume maha. Ma olen Lisa kaisus ja siis märkab Kate midagi.

"Vaata. Mida need Ethan, Marcus ja Carl siin teevad?" Küsib ta ja ma kehitan õlgu, kuni mulle jõuab tegelikult kohale see, mis just juhtus.

Ma vaatan põlenud maja klaasistunud pilguga ja hakkan uuesti nutma. Meenutades kõiki mälestusi, mis siin majas olid, jäävad alati mu südamesse. Kõige rohkem on mul kahju minu kallist kassist Nurryst. Väiksest viie kuusest mustast kassipojast, kelle me nii õnnelikult mais võtsime. Kahjuks oli meil temaga nii vähe aega. Loodan, et ta puhkab rahus seal kõrgel taevas...

"Maria, lähme," tuli isa mu juurde ja ulatas käe, et mind püsti aidata.

"Kuhu?" Küsin ma, kuid isa ei vasta midagi. Ma kallistan tüdrukuid ja siis liigume me auto poole. Ema laseb Rexil autosse minna ja läheb siis ka ise. Isa avab mulle autoukse ning ma istun sisse ja kinnitan turvavöö. Kui ma pööran pilgu ema poole, märkan ma enda kõrval istumas Ethanit. Mida?!

Ülejäänud autosõit kulgeb rahu teel. Ma närvitsen sõrmedega oma süles ja vaatan aknast välja. Rex ajab oma külma nina minu vastu ja ma näen ta silmis kurbust. Kindlasti mõtleb ta, kuhu on jäänud see väike pätakas Nurry. Oh...nad olid nii headeks sõpradeks juba saanud. Ma paitan Rexi pead ja ta hakkab ulguma. Kogu autorahvas pöörab oma pea ulguva koera poole ja mul tulevad uuesti pisarad silma. Räägitakse, et koerad uluvad siis, kui keegi neile lähedane on surnud. Ka ema puhkeb nutma. Ethan meie vahel närib ülbelt nätsu ja ei tee meist väljagi. Vaatan Rexi ning ta silmad helklevad veel rohkem, kui enne.

Varsti jõuame kohale. Isa avab mulle auto ukse ning mina ja Rex lähme uksest välja.

Meile vaatab vastu üüratu suur maja, mille ümber on imeilus aed. Ma märkan alles nüüd seda, kes oli enne roolis. Ilmselt Ethani isa.

"Isa!" Kuulen ma Ethanit ja saan kinnitust oma mõttele. Ethani isa avab koduukse ning me läheme sisse.

"Tere! Issand jumal!" Karjub keegi naisterahvas, küllap on see Ethani ema, kes tuleb joostes kööki. Ta tormab kallistama mu vanemaid ning siis ka mind. Ta silitab ka Rexi ning Rex lamab maas kurva näoga.

"Tule, Maria! Ma näitan sulle su toa kätte!" Haarab järsku Ethani ema mu käest ja me läheme trepist üles. Küll see maja on suur...

Keerame trepist üleval olles vasakule.

"See on sinu tuba. Ma pamen puhta pesu ka kohe. Ja ööriided on kapis, vali, millist tahad," seletab ta ja naeratab.

"Mina olen muide Clara, mu mees on Edward," lausub ta veel ja ma noogutan.

"Ma olen Maria..." pomisen vaikselt veel igaks juhuks ja ta ümiseb midagi vastu. Vaatan, kuidas Clara voodipesu voodile paneb ning teeb seda kõike väga kiiresti.

"Vannituba on sul siin," avab ta ukse ja mul vajub suu imestusest lahti. See on nii suur ja ilus, ,,Ja siis Ethani tuba on sinu toa vastas," sõnab ta ja ma noogutan. Ta lahkub mu toast ja ma kuulen, kuidas keegi kraabib mu ukse taga. Avan ukse ja Rex tuleb sisse. Teen talle pai ning ta läheb mu vood ette vaibale magama.

Sean sammud alumisele korrusele, kus istuvad lauas minu vanemad, Ethan ning tema vanemad.

"Oi, Maria, sa ei magagi veel?" Vaatab ema mulle otsa ning ma vangutan pead. Ethan tõuseb lauast ja tuhiseb minust mööda, tõugates mu õlga.

"Võta piima," lausub Ethani ema ja paneb mulle piimaklaasi ette. Ma tänan teda ning joon piimaklaasi ära ja hakkan minema tagasi üles, kui mind peatab isa.

"Sa maga homme kaua tahad, eks?" Vaatab ta mulle otsa ja ma noogutan. Liigun üles ja lãhen Ethani toauksest mööda, jättes enda ukse samuti lahti. Kuulen koputust uksel ja näen seal Ethanit.

"Ah ei midagi, ma võtan oma tüdrukule siit rinnahoidjaid. Sul ju pole vaja, oled niikuinii pesulaud," nähvab ta ja võtab minu nähes pesukapist välja neoonroosa ja kärtspunase rinnahoidja. Siis lahkub ta toast.

Ma seisan peegli ette ja võtan endalt särgi seljast, et vahetada see öösärgi vastu. Vaatan oma kehakuju ja mõtlen, et pole ma nii väga pesulaud midagi. Võtan seljast ka rinnahoidja ja lähen pesukapi juurde, kui järsku läheb uks lahti ja ma seisan paljaste rindadega Ethani poole. Haaran kiirelt voodilt öösärgi ja panen selle enda rindade peale.

"Oi, ei olegi nii pesulaud," muigab ta vaadates mind ning seab siis oma sammud uuesti minu poole. Ma seisan tardunult pesusahtli ees ja Ethan tuleb minu juurde.

"Liigu palun. Ma tean, et ma olen ilus, aga nii ei saa sa küll ühtegi poissi endale, kui sa sellist jõllitamist ära ei õpi, nerdy," irvitab ta, üritades mulle haiget teha.

Ma hoian vägisi pisaraid tagasi. Ethan võtab sahtlist midagi ja lausub siis sõnagi lausumata toast. Näen, et ukse ees on võti ning ma keeran selle lukku ja vahetan lõpuks riided ära.

Lähen voodisse teki alla ning keeran selili. Rex piuksatab veel korra ja jääb siis ilmselt magama. Minul aga keerlevad peas tänased sündmused ja jubedad pildid põlengust. Kõik on kadunud...

------------------------------------------------------

Sissejuhatav osa siis uude raamatusse! :D

@Nightmarium