You & I ➤ niall horan

#8 Imeline kleit

Me jõudsime koju ja ma läksin kiiresti pessu. Kell oli juba 18:00. Ma jõudsin õnneks 25-e minutiga pesus käidud ning läksin omale riideid valima. Ma otsustasin valgete lühikeste pükste ja valge t-särgi mille peale oli kirjutatud 'crazy mofos' kasuks. Ma vaatasin korra kella. See näitas 18:35. Lisasin omale ka natsa meiki peale ja otsisin oma kotikese välja. Pistsin sinna oma telo ja läksin alla. Ma panin omale kähku valged vansid jalga ja vaatasin aknast välja, oodates Perriet. "Kuhu sa lähed?" hüüab Niall mulle elutoast. "Ma lähen tüdrukutega linna peale!" hüüdsin ma vastu. Niall tundus selle vastusega rahul olevat ning juba ma kuulsin auto häält. Pez on siin. Ma hüüdsin veel poistele 'tsau' ja väljusin uksest. Ma liikusin auto poole mis seisis poiste maja ees. Roolis istumas oli juba näha suure naeratusega Perriet. Ma tegin auto ukse lahti ja istusin taga istmele, sest kõrvaljuhi iste oli hõivatud Eleanori poolt. Me sõitsime kleidisalongi poole.---- Jõudsime kohale ning me astusime autouksest välja. Läksime uksest sisse ning meie poole kõndis mingi naine. "Tere! Kas teie olete Perrie Edwards?" küsis naine. "Jah olen!" vastas ta. Oli kuulda kuidas ta vaikselt sosistas veel "Aga varsti juba Perrie Malik". Ma muigasin sellepeale ning naine juhatas meid toani mis oli meile reserveeritud kleitide proovimiseks. "Millist sorti kleiti te eelistate?" küsis naine Perrielt kui me olime diivanile istunud. "Ma sooviksin omale 'sweetheart' lõikega kleiti!" ütles Pez naisele ning naine noogutas ja kadus kusagile tahatuppa ära. Varsti tuli ta tagasi 5-e kleidiga ja kutsus Perriet riietusruumi. Pez tuli imelise kleidiga tagasi! Meil El'iga kukkusid lihtsalt suud lahti. "Nooh, mis te arvate?" küsis Pez. "See on...". "IMELINE!" ütles El minu eest sõna imeline. "See on tõesti imeline!" ütlesin ma ning Perrie plaksutas käsi kokku. See ilmselt tähendab seda, et see meeldib talle ka. Pez läks riietusruumi tagasi. Ta tuli tagasi kleidiga milles ta kohe nuttis. Ma hakkasin ka nii emotsionaalseks minema ja hakkasin nutma. Ma teadsin kohe, et see on see õige, sest Pez kohe nuttis ning samuti ka mina ja El. "Ma arvan, et see on see õige!" ütles Perrie nuuksudes. Ma noogutasin, samuti ka El. "Niiet te ütlete sellele kleidile jah?" küsis naine. "Jah!" kiljatas Pez ning me jooksime teda kallistama. Kui Perrie oli selle kleidi eest ära maksnud läksime me starbucks-i, et natuke rohkem rahuneda. Enne seda me läksime vetsu ja tegime end korda. Me olime valmis minema niiet me läksime autosse ja sõitsime starbucks-i. Ma võtsin omale šokolaadi frappuchino ning kõik teised sama. Perrie tegi meile välja, et tähistada kleidi ostu. Kui me saime joodud läksime me autosse ning sõitsime koju. Me jõudsime koju ja läksime ukse taha, et kella lasta. Sinnani oli kuulda poiste kaasa elamist jalkatiimile. Me lasime paar korda kella, kuid mittekeegi ei tulnud. 'Ilmselt röögivad nii kõvasti, et ei kuule kellahelinat' mõtlesin ma endamisi ja ütlesin: "Lähme vaatame maja ümber ringi, äkki on majatagune uks lahti!". Nii me ka tegime. Meie õnneks ja poiste kahjuks oli uks lahti. Õnneks, kuna siis saame hiilida diivani taha ja oma poisse ehmatada ning te juba teate miks poiste kahjuks. Me läksime ülivaikselt uksest sisse ja hiilisime poiste selja taha. Me panime üksteiste käed poiste õlgadele ja laususime samal ajal: "BOO!!". Absoluutselt kõik poisid ehmatasid end peaaegu surnuks! TE OLEKS PIDANUD NÄGEMA NENDE NÄGUSI! See oli lihtsalt paratamatu mitte naerda ning me (tüdrukud) kukkusime põrandale maha ise naerust vähkerdes.

♡♥♡♥♡♥♡♥♡♥♡♥♡♥♡♥

Ma loodan, et teile see taastatud osa meeldib. Ja ma hakkan kirjutama edasi ka, kuid mitte niipea. Mul on tuju natuke paremaks läinud nende paari tunniga, kuid ikkagi olen ma masenduses sellest mis juhtus. Ma ilmselt ei saa uut osa teha nädal aega. vbl natuke vähem aega, aga jamh...

VOTE|COMMENT|SHARE ! :)

~ Annu xo