Kirjutamise 101 - Mida/Millest/Kuidas Kirjutada? Kõik Vastused.

"Hari Ennast Teemakohaselt."

Kujuta ette, et sa hakkad kirjutama lugu inimesest, kes kaotas mõlemad oma vanemad lennukiõnnetuses, kuid tema ise oli ainuke ellujäänu.

Või siis, kujuta ette, et peaksid kirjutama linnast, mis on laastatud tuumapommiplahvatuse tagajärjel, ning ainsad ellujääjad on kümme Väike õismäe elanikku, kes on nüüd vastutavad selle eest, et tsivilisatsioon saab uuesti üles ehitatud.

Tundub loogiline, et enne sellise stseeni loomist, oleks hea idee teha ära üks praktiline ja põhjalik uurimustöö. "Hea" on sellise idee kohta isegi vähe öeldud. Uurimustöö on lausa sama hädavajalik, kui jope, kui õues kisub nullilähedale. Eriti, kui sa hakkad kirjutama millestki, millega sa pole ise kunagi kokku puutunud. Ja kui tõenäoline on, et sa oled päriselt lennukiõnnetuses ainuke ellujäänu olnud? Mitte väga. Ja kui suur on tõenäosus, et pärast sellise traagilise kaotuse üleelamist kirjutad sa pisidetailideni sellest imelise novelli? Sa tead küll.

Ometigi arvavad nii paljud kiranikud, et uurimustöö on täiesti ebavajalik. Aga liiga palju fantaasia hooleks jätta on suur viga mille ohvriks algajad tihti langevad, arvates, et sellest tuleks originaalne lugu.

Oletame, et sa tahad raamatus kirjeldada nende kümne õismäe elaniku ellujäämist.

Et kirjutada ellujäämisest, tuleb sul uurida: Mida on inimesel (kui sinu raamatu tegelasteks on inimesed, loomulikult) ellujäämiseks vaja?

-Hingamine

-Toit

-Vesi

-Uni ja puhkuseaeg

-Füüsiline koormus või trenn

Aga veel? 

Aga uuri.

Sellele järeldusele, et pean tegema teatud teema kohta palju uurimustööd, enne, kui sellest kirjutada saan, jõudsin ma üllatavalt- täiesti ise. Aga enne kui ma seda endale teadvustagi oskasin, olin ma teinud sammu raamatu edendamise nimel, ning seda kõike, kuna mind ennast väga huvitas see teema, millest kirjutasin. Tänu sellele sain ka kinnitust sellele klišeele, et kirjutamine tõesti aitas mul iseendas rohkem selgusele jõuda; mis mind huvitab, millest mulle rohkem meeldib kirjutada ja miks. Ja selle kõige tegemine tõesti mõjub terapeudiliselt.

Kirjutades oma teist raamatut, "Ümberpöörd", mis hõlmab toksilisi platoonilisi ja romantilisi suhteid, pettusi, rikkust, erinevaid psüühikahäireid, lahutatud peresid ja loomulikult põhiprobleemiks olevat inimkaubandust, mille ümber peategelase lugu keerleb oleks ma võinud lihtsalt kõik sinnapaika jätta, kuna sunniviisiliselt ei oleks ma elu sees kõige loetu põhjal uurimustööd teinud. Aga ma tegin seda kõike seda tähelepanemata. Kuigi, jah, vaadates praegu sellele raamatule tagasi mõtlen, mida kõike ma oleks võinud teisiti teha, et see ja see oleks paremini ja teistmoodi välja kukkunud, olen ma õnnelik ja uhke saavutatu üle. Raamatu kirjutamise kõige esimene põhimõte ongi see, et sa lihtsalt hakkaks kirjutama. Isegi, kui sa hiljem vaatad sellele tagasi ja mõtled, et see on täielik pask. Kuskilt peab iga raamat alguse saama. Seega ära selle koha pealt üldse põe. Täiesti loomulik on arvata, et esimene raamat on teisest mingil määral halvem. Aga see on ainult positiivne, kuna see näitab, et sa oled arenenud ja loodetavasti siiani arened ja arened edasi ka punktist A punkti B ja nii edasi. Oska oma arengut märgata ja kui kritiseerida siis ainult informatiivselt ja iseenda kasuks, nagu kirjutamisel ikka. 

Praegu kirjutades uut raamatut, mis keerleb identiteedi vahetamise ümber, mis annab kahele noorele võimaluse alustada täiesti puhtalt lehelt, pidin uurima mis identiteedi vahetamiseks vajalik on, kuidas seda tehakse ja miks. Kui sina leiad endale teema, mis sind huvitab, siis küsi iseendalt selle kohta küsimusi. Kõik, mis sulle vähegi pähe tuleb. Kui sinu kirjutatud loos väljendub ka selgelt sinu lugejatele, et sa tõepoolest tead, millest sa räägid, jätab see sinust professionaalse mulje, ning ühtlasi meelitab ka rohkem rahvast sinu raamatuga tutvuma. 

Näiteid küsimutest, mida küsisin iseendalt, kui oma kolmandat raamatut kirjutama hakkasin. 

Miks peaks keegi tahtma oma identiteeti vahetada? (Määramaks peategelasele motiivi.)

Kuidas oma identiteeti vahetada? (Määramaks viisi, kuidas mu peategelane seda teeb.)

Kui lihtne on võimuesindajatel sellele jälile jõuda? (Nägemaks, kas ma saan luua peategelase ja politseiniku vms vahel mingit konflikti.)

Millised on siin maailmas kõige kuritegevuse-rikkaimad linnad? (Määramaks raamatus tegevuspaiga.)

Kes võltsib dokumente? Kust selliseid inimesi leida? (Toomaks raamatusse uue, kasuliku tegelase.) 

Kuidas tekib kuritegelik organisatsioon/rühmitus? Miks? (Määramaks peategelase rühmituse formuleerumise viisi.) 

Millise taustaga inimesed kalduvad rohkem seaduse rikkumise poole? (Andmaks tegelaste tegudele motiivi.)

Mina ja mu kaasautor viisime asja isegi nii kaugele, et planeerisime ühe politseinikuga intervjuu, lootuses, et saame temalt vastuseid küsimustele tema töö kohta, kui internetiavarustest me kumbki neid ei leidnud. Me valmistasime küsimused A4 lehele valmis, võtsime kohtumisele kaasa puhtaid pabereid märgete tegemiseks ja salvestasime tema lahkel loal terve vestluse.

Kui teil on veel küsimusi selle teema või hoopis mingi teistsuguse kohta, siis ma olen väga agar neile kommentaarides vastama, seega saatke julgelt oma küsmused minu poole, ning ma vastan neile nii hästi, kui oskan ;)

Päikest,

EliisaK.