10

167 18 0
                                    


Ma ärkan öösel selle peale üless, et mul on külm. Mul käivad külmavärinad üle selja. Need olid vist selle pärast, et ma olin haige.

Mul oli täiega halb olla. Ma aina mõtlesin, et mida teha. Kas kutsuda Jimin või mida? Ma lõpuks otsustasin, et ma ikkagi kutsun ta.

,,JIMIN!!!!!!!!!!" ma karjusin.
Ma ootasin natuke, sest ma olin juba ühest karjest väsinud. Mul oli nii nõrk olla.

,,JIMIN!!!!!" ma karjusin uuesti ja ootasin jälle. Lõpuks kuulsin ma nihelemist ja, kuidas ta püsti tõusis.

,,Noh?" ta tuli tuppa sisse. Ta nühkis oma silmi ja ringutas. ,,Mul on väga halb ja külm olla." ma sosistasin. ,,Kas pea valutab või?" ta küsis. ,,Jah, aga see on haigusest. Kas sa pigem tooks mulle mingeid tekke või midagi." ma vastasin.

,,Ahh oke ma lähen ja otsin sii tekke." ta ütles ja keeras end ringi, ning läks mu toast välja.

Ma panin silmad kinni ja sügasin oma pead. Ma kuulain kuidas ta meie korteris nuhkis.

Iga sekundiga läks mu enesetunne halvemaks. Pea valutas nii, et oleks selle kas või ära tirinud. Ma kuulsin, kuidas ta väsinud sammud lähenesid. ,,Noh kas nendest piisab?" ta küsis ja pani mulle 3 tekki peale.

Mul hakkas natuke soojem ja ma vastasin ,,Jah ma arvan küll." ma vastasin ja sättisin tekki. ,,Oke... aga head ööd siis sulle!" ta lausus ja hakkas toast lahkuma.











,,OOOTA!" ma ütlesin ja sügasin kukalt. ,,Mis veel?" ta haigutas. ,,Palun jää siia!" ma palusin. ,,Hah, miks?" ta küsis ja keeras oma pea minu poole. ,,Sest... sest ma kardan." ma ütlesin ja mu nägu läks veel punasemaks. ,,Kas see siis tõesti teeb su olemise paremaks?" ta küsis ja iarua voodile. ,,Jah ja ma olen ju ikkagi sinu pärast haige." ma ütlesin ja hingasin sügavalt.

,,Nooh oke." ta ütles ja viskas end mu kõrvale pikali. Ta tuli teki alla ja võttis mu ümbert kinni.

Kui ta seda tegi käis mul kohe judin üle selja ja see ei olnud haigusest. Mulle hakkas tunduma, et ta meeldib mulle, kuigi me olime sõbrad olnud ainult 3 päeva.

Ma hakkasin kuulma nohinat. Ma keerasin end tema poole ja nägin magavat Jiminit. Ta oli täiega nunnu.

Ta perfektse kujuga silmad ja suu. Ta nunnu kutsika nina ja täiuslik lõuajoon. Ma imetlesin teda seal umbes 5 minutit, kuni ta oma silmad lahti tegi.

,,Noh, kas sulle meeldib mida sa näed?" ta küsis samal ajal irve suul. Ma punastasin ja vastasin sosinal: ,, Aga mis siis, kui meeldib?". ,,Ahh, nii sama." ta ütles ja pani jälle silmad kinni.

Ma panin ka oma silmad kinni ja mõtlesin pikalt, kuni ma magama jäin.

----------------Hommik-------------

Ma ärkasin üles ja tõusin istukile. Ma võtsin oma telefonilaadia voodi kõrval olevas pistikust välja. Ma vaatasin oma telo kella ja see näitas 13:02.

Ma saatsin ära streagi snapid ja käisin instas. Ma panin telo oma pusa taskusse ja käisin vetsus. Ma hakkasin köögi poole minema, aga mul oli nii nõrk olla, ning ma kukkusin lihtsalt põrandale.

Ma lamasin seal mingi 15 minutit, kuni ma otsustasin köögini roomata. Ma tegin külmiku lahti ja võtsin sealt jogurt ja sõin selle ära. Ma viskasin topsi ära ja üritasin püsti tõusta.

Ma tõusin püsti ja üritasin oma toa poole kõndida. Ma jõudsin oma toa ukselävele, aga ma kukkusin jälle ja see kord vastu ust.

,,HALLOO!!!!!!!! KAAAASSS SSAAAAA OLEDDD ELUSS???!?!"
karjus keegi. Ma tegin silmad lahti ja sügasin oma pead.

,,Ahh, kus ma olen?" ma küsisin. ,,Sa oled kodus ja lamad okse lävel. Mis üldse juhtus?" küsis Lisa. ,,Mis kell on?!" ma õusin istukile. ,,Ahh... kell on 16:23. Mis siis?" ta vastaa.

Kohe, kui ma seda kuulsin tuli mulle meelde, et ma ju kukkusin ennem. ,,Ma olen siin lamanud peaaegu 5 tundi!"

------------------A/n------------------

Kas teile on see raamat siia maani meeldinud? Kui on siis voti!

XOXO💛💙💜💚❤

"Ainult saladused"Where stories live. Discover now