"Ainult saladused"

19

Ma avasin oma telo ja pühkisin oma ekraani puhtaks. Ma vaatasin kohe ta sõnumit.

Jimin😂❤️🍆: Ahh?!?
Jimin😂❤️🍆: Kuidas???
Jimin😂❤️🍆: Mis??!
Jimin😂❤️🍆: Kas sinuga on kõik korras??!
Jimin😂❤️🍆: Ja kas teistega on ka korras???
Jimin😂❤️🍆: Nh peale Molli...

Ma vastasin talle kohe, kui ma olin ta sõnumid läbi lugenud.

Me: Meiega on kõik ok

Ma ohkasin ja kirjutasin edasi.

Me: Aga Molli lõi oma pea vähe kõvasti vastu autorooli ja kaotas meelemärkuse
Me: Ja me ei sa keegi aru et kuidas meiega midagi ei juhtunud

Ma ootasin seni, kuni ta vastas.

Jimin😂❤️🍆: Aga kuidas see juhtus???

Ma tahtsin talle seda rääkida nagu näost näkku. Nii siis ma kurjutasin talle.

Me: Nii...
Me: Palun saame kokku
Me: Sest siis ma saan kõike rääkida
Me: Ja ma ei viitsi kirjutada😂😂😂

Ta vastas paari minuti pärast ja ma küsisin.

Jimin😂❤️🍆: Oke
Jimin😂❤️🍆: Aga kus??
Me: Ma ei tea
Me: Aga kas sul kõht tühi?
Jimin😂❤️🍆: On on
Me: Läheme siis kuskile sööma
Jimin😂❤️🍆: Tavs aga kuhu?
Me: Läheme kuskile haigla lähedale
Me: Sest siis saab pärast Mollit vaatamas käia
Jimin😂❤️🍆: Hmmm ma praegu mõtlen, et kuhu minna
Me: Sama
Jimin😂❤️🍆: Ahh ma tean seal lähedal ühte väikest väga head söögikohta
Jimin😂❤️🍆: Ja seal on vähe rahvast
Me: Tavaii
Me: Aga kus kokku saame??
Jimin😂❤️🍆: Su korteri ees kell 17:00
Jimin😂❤️🍆: Sobib??!
Me: Sobib

Ma panin oma telo kinni ja läksin duši alla. Kui ma sealt välja tulin panin ma ennast riidesse ja panin meigi peale.

Ma lõin oma varba vastu voodi jalga ära ma karjusin: ,,KURAT!!!". Siis nühkisin ma natuke aega oma varvast. Natukese aja pärast tegin ma endale hobusesaba.

Ma vaatasin oma telost kella ja see näitas 16:54. Ma võtsin siis oma telo ja läksin oma toast välja. ,,Ma lähen Jiminiga sööma." ma ütlesin ja hakkasin oma kottasid jalga tõmbama. ,,O-oke." ütles Lisa.

Kui mul kottad jalas olid läksin ma alla. Ma ootasin umbes 5minutit seal alla, kuni ta lõpuks tuli. ,,Sup?" ta küsis. Ma ei saanud aru mida see tähendab. Nii siis ma küsisin: ,,mida see tähendab?".

Ta hakkas irvitama ja ütles: ,,what's up?". Ma irvitasin selle peale ja vastasin: ,,masendus.". ,,Mul on väga kahju." ta ütles. ,,Aga lähme." ma ütlesin, ning üritasin sellest teemast mitte välja teha ja hakkasin kõndima.

Me kõndisime suht vaikuses, kuni ta võttis mu käest kinni. Mu käsi hakkas automaatselt higistama.

Ma mõtlesin, et oi kurat. Nii siis ma lihtsalt piinlesin seal enda higi probleemiga. ,,Noh, aga mis siis juhtus?" ta küsis ja vaatas minu poole.

Ma ohkasin ja hakkasin rääkima: ,,nii... kust ma nüüd alustan. hmmmm... Ma sain teada ühe ta suure saladuse, millest ei tohtinud keegi teada. Siis ta muutus hästi närviliseks jne. Me pidime ju ka kooli minema. Siis tema oli roolis. Noh mina arvan, et kuna ta oli nii närvis, siis ta ei jälginud teed ja pani välja.".

Ta terve selle aja noogutas ja vaatas mulle silma. ,,Aga vähemalt on sinuga... NoOh tähendab teiega kõik korras!" ta ütles.

Me kõndisime umbes 5 minutit vaikuses, kuni ma pidin oma käe higist puhtaks pühkima. Ma lasin ta käest lahti ja pühkisin vaikselt enda pükstesse.

Ma vaatasin, kuidas autod meis mööduvad. Ja kuidas väikesed lapsed meie kõrvalt läbi jooksid. Ma vajusin oma mõtetesse ja kõndisin natuke aeglasemalt.

Mind hakkas alles nüüd see peol olnud suudlus torkima. ,,Y/n! Kas kõik on korras?" ta raputas mu õlga. ,,Mhh...? Ahh jaa kõik on korras." ma ütlesin ja kõndisin natuke kiiremini.

Ma mõtlesin, et kas talt küsida, et miks ta mind suudles ja otsustasin, et küsin. Ma avasin oma suu ja võtsin ta käest kinni. ,,Aga mind ikka kummitab, et miks sa mind seal peol suudlesid." ma ütlesin ja vaatasin talle otsa.

Ma tundsin, kuidas ta käsi väga higiseks muutus.

Vaikus,

kuni ta mu käest kõvemini kinni võttis ja siis mind majade vahele tiris. Ta vedas mind mingi maja taha ja surus mu vastu seina. Ta vaatas mulle sügavalt silma. Ta käsi oli minu pea kõrvale vastu seina pressitud.

,,Sest... sest... sa meeldid mulle!" ta ütles ja vaatas mulle silma. Ma. ägin kuidas ta põsed olid natuke roosaks muutunud. ,,Sa meeldid mull-!" ta segas vahele suudlusega. Ta käed olid mu põskedel. Ma suudlesin ka loomulikult vastu. Ta käed liikusid mu kanni juurde ja ma hüppasin.

Ma olin tal süles, kuni ta mind prügikastile asetas. Ta käed olid mu reite peal. ,,Linnukesed! Kaduge minema siit!" karjus üks suvaline mees. Jimin tõmbas eemale  ja aitas mu alla.

Me kõndisime sealt vaikselt ära. Ma nägin, kuidas mu huulepulk oli talle jätnud jälje. ,,Oota! Sul on siin midagi!" ma ütlesin. Ta vaatas mu poole ja ma pühkisin pleki ta huule pealt ära.

,,Oih... aitäh." ta ütles ja vaatas mulle silma. Ta vaatas mulle sügavalt silma ja tegi mu otsaesisele musi. Ta hoidis mu käest kõvasti kinni ja hakkas siis edasi kõndima. Ka mina läksin kaasa.

Siis oli meil vaikus, kuni me kohale jõudsime. ,,Nii..." ta pomises ja avas mulle ukse. ,,Aitäh!" ma ütlesin ja tegin talle põse peale musi.

Ta põsed läksid natuke roosaks. Ta oli väga nunnu, kui ta põsed sellised olid. Me läksime leti juurde ja võtsime menüüd. Siis istusime me akna alla maha.

Me tellisime mõlemad ära ja hakkasime jutustama. Varsti saime me ka oma toidud ja sõime enda kõhud täis. Ta maksis ka minu eest ja me lahkusime.

Me hakkasime siis üle tee minema, et haiglani jõuda. Me läksime käest kinni hoides sisse ja läksime leti juurde. ,,Tere, kus on Molli Oak?" ma küsisin ja daam leti taga vaatas oma arvutist järele.

,,Nii, kes te olete?" ta küsis. ,,Me oleme ta väga head sõbrad." ütles Jimin. ,,Ok. Aga siis mööda seda koridori ja siis paremale. Siis ruum 135." ta ütles ja naeratas meile. ,,Olgu aitäh!" me ütlesime Jiminiga ja hakkasime minema.

Ma avasin ukse ja nägin kuidas ta magab. Me astusime sisse ja istusime toolidele, mis ta voodi kõrval olid.

Tal oli kaelatugi kaela ümber ja suur sinikas otsa ees. Kui ma teda seal voodil nägin hakkasin ma kohe nutma. Ma võtsin ta käest kinni ja nutsin ta voodile.

,,Ära nuta... temaga saab kõik korda!" ütles Jimin ja paitas mu pead. ,,Aga mõtle, kui ta sellest välja ei tule. Et ta jääb koomasse või midagi." ma nutsin ja kallistasin Jiminit.

Ta tõmbas mu hästi kõvasti omale kaissu. Ta tegi mu pealaele musi ja paitas mind. Ma nutsin seal, kuni Molli pulsi mõõtja kiiremini piiksuma hakkas ja arstid sisse jooksid.

,,Palun lahkuge siit kohe!" ütles arst meile ja me lahkusime sealt ruumist. Me istusime seal koridoris ja ma nutsin veel kõvemini.

—————————A/n—————————

Wow!!! ＭＡ ＥＩ ＳＵＵＤＡ ＩＫＫＡ ＵＳＫＵＤＡ ＥＴ ＳＥＥ ＲＡＡＭＡＴ ＳＡＩ 1Ｋ ＬＵＧＥＭＩＳＴ  ＴＡＩＳ!!! Nagu mulle ei jõua ikka kohele et see juhtus!!!!

Ma ka vabandan, et ma pole midagi väga kaua aega üles pannud, aga selle pärast saate te hoopis 1000 sõnalise peatüki!!!

XOXO~🍭