"Ainult saladused"

20

*********************
Sõber aga ma ei tea milline (kui sa tunned ära järgmise jutu siis ütle mulle, et see olid sina):
ma olin siin  . tee nii et keegi saab beebi aga naq õpsiga U KNOW ja ss keegi tapab kellegi kogematta ära ning~ Autor|Seda ei juhtu...

...võib olla
*********************

Kui Jimin oma telo avas oli kell 21:02. Ma nühkisin ära oma pisarad ja vaatasin talle otsa. ,,Me peaks minema hakkama..." ta ütles ja  kallistas mind. ,,Mhm..." ma noogutasin. Ta aitas siis mu toolilt püsti ja me hakkasime minu korteri poole minema.

Kui me uksest välja astusime oli õues padukat sadama hakanud. Me jooksime käest tugevaltkinni hoides bussipeatuse varju alla varju. Õues oli juba pimedaks läinud ja tänava lambid olid põlema pandud.

Tänav oli inimestest tühi. Ainult mõned üksikud autod sõitsid mööda. Peaaegu iga korter maja aknast tuli valgust. Üle tänava olev restoran oli ka juba kinni pandud, kuid ma nägin, et seal koristati veel.

Me istusime seal kahekest. Ma ikka nuuksusin. ,,Ära nuta... muidu hakkan ka mina..." ta ütles mornilt ja paitas mu selga. Ma ei teinud välja ja nuuksusin kõvemini kuni... ta suudles mind selleks, et mind vaigistada.

Mu sees oleks nagu torm. Ja ainus, kes seda suutis natukenegi rahustada oli Jimin. Pehmad huuled, mis preagu minu omadega olid kontaktis. Ta käed varjasid mu põskede roosasust.

Ainuke, mis vaikust segas oli vihma sabin vastu plastikust katust. Mu silmad olid suletud, aga ma teadsin, et mõned inimesed kõndisid mööda. Ma tundsin, kuidas meie suudlus muutus veel jõulisemaks.

Ma ise ka muutusin vajavamaks. Ta tõmbas suudlusest eemale ja hakkas minu kaelale jätma punaseid märke. ,,Mmm..." ma lasin enda suust välja ja lükkasin oma pea taha, et ta saaks parema juurdepääsu.

Ta suudles mind jälle, kuid seekord lasin ma ta keele enda suhu. Ta reisis seal ringi, kuni vihm järgi jäi. Ta tõmbas eemale ja lükkas oma juuksed üle pea, mis paljastas ta otsaesise.

,,Me peaks minema." ta ütles ja lükkas mu ühe juukse salgu, mis mu näo ees oli mu kõrva taha. ,,Olgu." ma pomisesin ja ma tõusin püsti.

Ta võttis mu käest kinni ja me hakkasime kõndima. Ma toetasin oma pea ta õlale ja vaatasin meie ees olevat märga teed. Igal pool olid porilombid.

Millegi pärast oli torm mu sees nüüd vaibunud ja mul oli palju rahulikum olla. Ma ohkasin ja nühkisin oma silmi. Ma olin päris väsinud. ,,Kas oled väsinud?" ta küsis ja vaatas minu poole.

Ma noogutasin ja ta muigas. ,,Mis?" ma küsisin ja tõstsin oma pea ta õlalt. ,,Ah ei midagi... kui sa just ei taha mulle ööseks tulla, kuna ma elan siin väga lähedal. Näe seal!" ta ütles ja osutas ühele rohelisele 8 korruselisele kortermajale.
See oli kohe paremal oleval tänaval.

,,Ma arvan, et ma ei saa. Sest homme on ju ikkagi koolipäev ja mu sõbrad hakkavad muretsema." ma ütlesin ja vaatasin talle otsa. ,,Sa saad ju neile helistada ja õelda, et sa ööbid minu juures. J-ja sa saad ka neile õelda, et nad su asjad homme kooli tooks." ta ütles.

Me olime juba seisma jäänud ja ta hoidis mu mõlemast käest kinni. Me vaatasime sügavalt üksteisele silma. ,,Hmmm... ma ei tea..." ma laususin ja ta hakkas mind oma armsate kutsika silmadega vaatama.

,,Hmmm... ma arvan, et vist e-..." mind katkestatti. Ja ta suudles mind jälle. See kord aga lühike nunnu musi. ,,Palun!" ta sosistas mulle kõrva. Ta hääle pärast käis mul judin üle selja.

Ma ei suutnud vastu panna ja ütlesin lõpuks: ,,olgu." . Talle tuli kohe naeratus suule. Ma võtsin oma telefoni välja ja valisin Charly numbri.

,,Tsau, kus sa oled?!" ta karjus telefoni. ,,Meil läks haiglas natuke kauem. Aga ma lähen Jiminile ööseks." ma ütlesin ja me kõndisime edasi. ,, Hahahaha, ok." ta naeris. ,,Aga kas sa saad mu seljaka homme loengule tuua?" ma küsisin ja haigutasin. ,,Oke, aga maga hästi siis... tsau." ta ütles ja ma vastasin: ,,tsau tsau!".

Ma panin kõne kinni ja pistsin telefoni taskusse. ,,Lähme siis!" ta ütles ja hakkas mind üle tee vedama. ,,AaAAAaahhHhhhHH!!! Aeglasemalt!" ma karjusin ja mul oli tunne, et minu pärast ärkasid mõned inimesed üles.

,,Oke" ta irvitas ja kõndis edasi normaalse tempoga. ,,Palju parem." ma ohkasin ja panin enda pea jälle ta õlale.

Ma olin väga väsinud. Mu jalad isegi ei viitsinud enam kõndida. Ma haigutasin jälle. Ma sulgesin korraks silmad, aga avasin need kohe, kuna ma ei tahtnud tänaval magama jääda.

,,Kas sa tahad, et ma sind vean või midagi. Sest kui ei siis võta jalad alla ja kõnni." ta ütles ja talle tuli jälle irve suule. ,,Ma ei jaksa kõndida." ma ütlesin ja vaatasin teed. Ma ajasin silmad suureks, et nad jälle kinni ei läheks. ,,Seda on näha jah, aga ma võin sind tassida." ta ütles ja vaatas mulle otsa.

Niisiis ma hüppasin talle selga ja me, parandus tema kõndis edasi. Ma arvan, et parem oleks olnud see, kui ma oleksin kõndinud, kuna ma jäin ta seljas kohe magama.

————————A/n————————

Jaaaaa CUT!!🎬

Ma loodan, et teile mu raamat meeldib. Ja ma ei tea, kuidas teid tänada, et SEE RrAAaammMAaAAT sai 1k LUGEMIST täis. Nii et ma võib olla panen täna 2 peatükki üles.

LOVE YAA( every day, every night ~ latata)❤️

XOXO~😘