Elu keerdkäigud

13

yo dudes

--------------

Õõtsusime üksteise kaisus muusika taktis veel natuke aega ja jõime oma jooke.

Mõne aja pärast tuli mingi neiu kööki ja me läksime siis tagasi elutuppa või tantsusaali või ma ei tea, mis see oli.

Tom ei tahtnud minuga tantsida, nii et läksin üksinda, jättes joogi mehe kätte.

Astusin rahvahulga sisse ja lasin muusikal enda keha juhtida. Keegi grindis mind tagant, kuid liikusin sujuvalt eest ära ja tegin talle kurja nägu.

Aeg möödus kiiresti ja lõpuks mu jalad täitsa tulitasid. Asusin sinna poole, kuhu Tomi jätsin, kuid jäin sammult seisma.

Mees oli sinna lähedale diivanile istunud ja tema süles istus see blondi, kellega enne võistlesime. Blondi käed olid ümber Tomi ja ma ei saanud täpselt aru, kas ta suudles mehe kaela või sosistas talle midagi kõrva. Mehe silmad olid suletud ja ta käed olid totsi alaseljal.

Lihtsalt seisin ja vaatasin neid. Tundsin, kuidas mu silmad märjaks läksid ja viimaks langes esimene soolane pisar mu põsele.

Läksin läbi rahvahulga õue ja kutsusin endale takso.

--

Ligunesin vannis, kuulasin kurba muusikat ja lasin pisaratel voolata.

Mõtetes ringles ainult üks küsimus: miks?

Kui vesi külmaks läks, lasin vannivee ära, kuivatasin end ja panin riidesse.

Vaatasin telefoni, aga imekombel polnudki vastamata kõnesid. Samas oli taustpilt foto meist Tomiga ja pisarad leidsid taas tee mu silmisse.

Nii kuradi valus.

Teate seda tunnet, kui teid 2 võinoa, 3 pussnoa, 4 lihanoa ja machetega südamesse pussitatakse? Jaa? Vot nii ma tunnengi. Või isegi hullemini.

Ma, lollike, uskusin ja usaldasin teda.

Ta, raisk, teadis, et ma olen katki.

Kuradi munn.

Helistasin Kermole ja palusin endale järgi tulla. 5 minutit, ütles ta.

Viskasin käbe mõned vajalikumad asjad kotti ja läksin alumisele korrusele Kermot ootama.

Täpselt 5 minuti ja 28 sekundi pärast oli poiss ees.

Astusin majast välja, lukustasin ukse ja peaaegu jooksin autosse.

"Mis lahti?"küsis Kermo.

"Sõida. Lihtsalt sõida, palun."

"Kuhu? Mis viga?"

"Kurat võtaks, palun sõida lihtsalt," anusin poissi, pisar silmas.

"Okei, jaa, selge."

Kermo lükkas jala pedaalile ja varsti veeresime maanteel, taustaks vaikne muusika. Peagi jõudsime randa.

Astusime autost välja, Kermo võttis mingi teki ja padjad. Kõndisime natuke eraldatumasse kohta ja istusime liivale maha.

"Kas sa räägid nüüd?" uuris poiss.

Tundsin, et suudan rääkida: "No me Tomiga käisime peol. Mina läksin tantsima ja Tom jäi istuma. No ja kui ma tema juurde läksin, siis oli mingi eit..."

Puhkesin ohjeldamatult nutma, pisarad voolasid, ise koogutasin edasi-tagasi ja hoidsin põlvedest kinni.

Kermo haaras minust kinni, kallistas kõvasti, silitas pead ja sosistas rahustavaid sõnu kõrva.

"Lase välja. Lase kõik välja. Mhmm, just nii. Nuta-nuta," kuulsin oma nuuksete vahelt.

Peale ilmatupikka aega rahunesin ja jätkasin: "Su vend oli mingi eidega diivanil, mehe käed tema seljal ja eit suudles...Suudles...Ta...Kaela."

Kermo tõmbus eemale ja hakkas juba püsti tõusma.

"Kuhu sa lähed?"

"SEE KURADI RAISK, MIDA TA MÕTLEB OMAST ARUST, MA TAON TA KLAHVID NII SISSE, ET ISEGI HULK EI SAAKS NEID TAGASI SIRGEKS. KURADI SITANE MUNN RAISK."

"Kermo."

"MIDA VITTU TA TEEB?"

"Kermo?"

"JEESUS KRISTUS."

"Kermo."

"Ah mis?"

"Lõpeta ära, sa ei lähe kuhugi. Las ta olla seal, teeb mis tahab," oli minu kord teda rahustada.

"Ma lähen, ta saab kõik, mida ta väärib."

"Palun. Jää. Minu pärast," tekkis mul taas pisar silma. Kermo rahunes ja tuli mu juurde tagasi.

"Mida ma su heaks teha saan?"

"Lihtsalt ole siin. Hoia mind. Ma ei tea."

Tükk aega istusime niisama, kuid siis laskusime pikali. Padi peade all ja soe tekk kehade peal, hoidis poiss mind endiselt kaisus.

"You must think that I'm stupid. You must think that I'm a fool .You must think that I'm new to this, but I have seen all before," laulis poiss tasasel häälel.