2

180 12 2
                                    


Ärkasin järjekordselt mingi meesinimese voodis. Paljalt. Damn it!
Otsisin käbe oma riided, telo ja kingad üles ning panin need selga.
Väljusin toast ja liikusin alla, kööki. Obviusly orienteerusin toidu lõhna järgi.
Let me say: see köök oli lihtsalt wow.
Täiega suur ja avar.
Pliidi eest leidsin selle Tom'i (?) toitu valmistamas. Istusin laua taha ning jäin mõttesse.
Raputasin oma pea mõtetest tühjaks, kui kuulsin mehe häält: "Sa olid I-ME-LI-NE!"
"Aitäh," sõnasin punastades veidi ning naeratades.
Te küsite, et miks ma kohe ära ei läinud vms, eksju? Well, vastus on selline, et ma ei tea ise ka. Mul on mingi selline kiiks, et alati peale seda ööd ma jään selle mehe juurde sööma ning siis kaon ta elust
Selle mehega otsustasin kauemaks suhtlema jääda, kuna temas oli midagi erilist.
"Millest mõtled, kaunitar?" küsis Tom oma imelise naeratuse saatel. "Sinust," vastasin ning läksin ta juurde ning põimisin oma käed ta lihaselise keha ümber.
"Noh, see on küll mulle suur au," pööras mees end ümber. Vaatasin ta huuli ja silmi kordamööda ning lähenesin mehe näole. Surusin oma huuled tema omadele ning tunnetasin Tom'i käsi oma kintsudel, kui ta mind üles tõstis.
Ou gaad, niiii pehmeid ja magusaid huuli pole ma elusees suudelnud.
Maandusin istudes köögilaual ning tõmbasin meest jalgadega endale lähemale.
See makeout session läks kõige faking hotimaks mu elus.
Mu kõht nagu kubiseks liblikatest ja sel tundel ei paistnud lõppu tulevat.
Eemaldusime üksteisest ning jäime tõtt vahtima, laubad koos.
"Dammit, need olid kõige paremad huuled, mida ma suudelnud olen," rikkusin vaikuse. Tom vastas mulle naeratuse ja tänuliku pilguga.
Hüppasin talle nagu selga, aga selle vahega, et ainult kõhule, jalad ümber ta selja.
Liikusime elutoa poole ning viskasime endit diivanile pikali ja lihtsalt jälgisime seal üksteist.

Ma sulgesin oma silmad ning tundsin, kuidas Tom joonistab oma sõrmega mu näokontuuri.
Peagi tunnetasin kellegi kätt enda ümber, ilmelt sp, et ma diivanilt alla ei kukuks, mida olin just parasjagu tegemas. Nihutasin end siis aseme peale tagasi ning surusin enda keha Tomi oma vastu.
Tundsin, kuidas mu silmad vajusid vaikselt kinni ning siis uinusin.

*Tomi vaatenurk*

Vaatasin, kuidas Johanna magab ning mõtlesin, kas ma teen ikka õigesti. Sellessuhtes, et ta ikkagi alaealine. AGA, tal pole ju kodu ning nagu ma ta jutust aru sain, siis ta magab kõigiga. Dammit küll. Juurdlesin selle üle veel pikalt, kuni tundsin, et tüdruk hakkab diivanilt alla libisema. Tõmbasin ta enda käega endale lähemale. Johh ( uus hüüdnimi, mille talle panin) surus end veel rohkem minu vastu ning siis ma teadsin, mida ma tegema pean.
Ma pean tema eest hoolitsema ja teda armastama, kui ma ei taha, et ta suurematesse pahandustesse satuks.

*Johanna VN*

Kuulsin kuskilt mingit jutuvada. Ühe vestluses osaleja tundsin ära- Tom. Aga teine hääl oli noorem vnoh, kuidagi poisilikum.
Otsustasin, et ei raiska selle peale enam aega ning otsisin kella, mis näitas JUBA 20:16
Tõusin püsti ning läksin kööki jooma.
Astusin kööki ning nägin Tomi ja mingit nooremapoolset noormeest/poissi, kuidas kellelegi.
Tom tutvustas teda Germo nime all. Tervitasin teda ning liikusin kraanikausi juurde, kus rahuldasin oma janu. Küsisin veel, et millest nad räägivad, aga vastust ma ei saanud. Nad juhtisid teema hoopis mu riietele. "Kuule Pumpkin, meil on vaja sulle riideid osta ju," sõnas Tom, mille peale Germo muigas. Mis talle nalja pakkus?? "Jup. Aga, miks Pumpkin? Midagi originaalsemat ei suutnud välja mõelda?" küsisin mehelt, pilgutasin talle silma ning läksin ta juurde ja põimisin end ta ümber.
"Kuulge, oma armumängud jätke minu silmade alt välja eksole. Võtke tuba vm," torises Germo. "See et sina naisi ei saa, ei tähenda, et me ei või üksteist kallistada," vastas Tom.
Rääkisime veel veidi juttu, kuni Germo ära pidi minema.
Peale seda palusin Tomi, et ta mulle Germost räägiks. Mees vaatas lõbusa ilmega mulle otsa ning vastas: "Ära armusid või? Hahha. Aega on sellega. Praegu aga, süüa tahad?" Noogutasin talle ning Tom tellis pitsat meile veel.


Jah, Tom ongi see kutt, keda ma eelmises osas pikalt kirjeldasin 😊

Elu keerdkäigudTempat cerita menjadi hidup. Temukan sekarang