suudlen mu pisaraid

Esimene kohtumine Roccoga

Ärkan üles piiksumise peale. Panen selle kinni. Vaatan kalendrit 13. oktoober 2000 ja täna on teisipäev. Lähen riidekappi juurde võtan sealt halli nabakas dressika ja jalga panen mustad püksid ja mustad sokid. Teen endale meigi. Silmalau seest teen heledama aga väljast tumedama. panen veel kunst ripsmed ja teen lisaks veel laineri joone, mida oskan juba üpris hästi. Pähe punun veel kaks krokodilli nii et need on vastupidi punutud. Kõik meie klassi tüdrukud tahavad, et teeks neile ka sellised. Huuled värvin veel veripunaseks. Lasen veel oma lemmik lõhna peale ja olengi valmis. Pesen hambad puhtaks.

Võtan oma iphone ja vaatan mis on mu esimene tund. Inimeseõpetus! Päriselt! Ei! Ma ei lähe sinna! Naja teed? Me peame seal seksist rääkima. Ma ei suuda. Mu vanemaid isegi ei kotti kas käin koolis või mitte. Senikaua kuni ma kahte ei saa on kõik korras. Haaran nurgast oma vansi kotti ja jooksen alla. Köögist haaran kaasa ühe õuna. Panen jalga oma valged conversid ja selga bomberi. Panin veel pähe oma mütsi ja kõrvaklapid. Panin sealt peale laulu "Narkomaan".

Buss saabus ja ma võtsin oma kaardi ja puuksutasin seda siis suundusin bussi tagumisse ossa. Istusin kõige viimase ritta akna all. Rocco tegi seda sama. Ta tõmbas ja seda otses mõttes tõmbas mul kõrvaklapi pesast. "Mida?" küsin pahaselt ja siis ehmatasin. Mul polnud põhjust ta peale pahane olla. "Miks kuri?" küsib ta. "Vahet pole," ütlen ja hakkan kõrvakt tagasi panema, kuid ta võttis mult kõrvakad ära. "Ära ole ebaviisakas," ütleb ta. "Sul on mure," lisab ta veel. "Ei ole mul midagi," ütlen ja avan Margaretiga vestluse.

Mina: Tsau! Mida tegite täna?

Margaret: Tra sa nüüd oled?

Mina: Bussis

Margaret: Kobi kooli ja tundi. Tra sa kogu aeg ss ära kaod

panin telo ära. "Hooliv sõbranna ikka," ütleb Rocco. "Sa pole ka kõige viisakam," ütlen ma ja teen tupsu karbi lahti. "Loll oled w?" küsib ta ja teeb oma dressika eest lahti. Seal all oli valge nike särk ja kaela olevad maasikad. "Ei ole," ütlen ma pilku ta maasikatelt rebides. "Ütle kui teha tahad ma teen siis katet sulle mitte, et see siin kahtlane pole," Teeb ta vihje et ta hoiab dressiakt minu ees. "Tänud!" ütlen ja panen tupsu alla. "Soovid?" küsin ma. "Enda omad," ütleb ta näoga minu poole pöörates ja tupsu alla pannes. "Meie peatus," tean ma ja vajutan "Stop" nuppu.

Meie peatusest on max 5 min kooli. Lähen kappi juurde ja viskan kogu oma inimese õpetused kappi. "Kuidas sa 2 said?" küsib ta ühte lehte vaates. "Näed sain," ütlen üritades seda lehte saades. "Lihtne," ütleb ta lehte minu poole pöörates keeran ennast ka kohe ümber. "Miks sa ei munni vaadata?" küsib ta seda paberit ja mind vaadates. "See pole sinu asi," ütlen ja kätt välja sirutades. "Ma hoian seda," ütleb ta selle emdale kooti pannes. "Meil on nagu nii nüüd üks tee," lisab ta kotti kinni pannes. "Kas ma sain su kinnisideeks nüüd?" küsin ma. "Ei," ütleb ta ja kõnnib mu selja tags. "Oke ma lähen sinna tundi," ütlen ma. "Tore! Vahetunnis näeme," ütleb ta ja kõnnib minema. Ma lähen sinna tundi mõni teine kord.

Tund saab läbi ja meil hakkab loodusõpetus. "Ma veetsin öö meie kooli kõige armsama poisiga," kilkab Amanda. Pööritan silmi. "Kes see oli siis?" küsib Iiris. "Rocco," sosistab Amanda. "Näed sealt ta tuleb," ütlen ma peaga sinna suunas näidates. Ta jääb meie juures seisma. Margaret rebib mult telo ära. "Loll oled w?!" lõugan ma. "Sa oled nii süvenenud, et ei kuule ka enam," ütleb ta ja kirjutab kellegile. "Ma saatsin Hugole, et sul tegemist," ütleb ta mu segast nägu nähes. "See ka aga mida ma kuula pidin?" küsin ma. "Mina," ütleb Rocco. Amanda saadab mulle tapva pilgu. Minuga on jokk. "Mis soov?" küsin ma ja seda kohe kahetsedes kuna talle lõi kohe naeratus suule.

"Seda ma lootsin," ütleb ta ja haarab minust ja rebib mind kuhugi. "Eeee...Mul nagu hakkab tund," ütlen ma. Ta jääb seisma. Ma koperdan talle selga. Ta keerab ennast ümber a on maru vihane. Kergitan kulmu. "Miks?" küsib ta madalal häälel. "Pole mu ema," ütlen ülbelt. "Mine seksi oma Amandat," ütlen ülbelt veel. Ta hakkab laginal naerma. "Miks sa kuri oled?" küsib ta. "Pole sinu asi," ütlen ma. "Me oleme seda vestlust pidanud juba," ütleb ta ja hakkab naerma. "Asi on Amandas," ütleb ta. "Ei ole," vastan ja jooksen minema.